karavaniteid. Kaamelite jootmiskohtadesse tekkisid asustatud paigad, mis arenesid edasi linnadeks, samuti teede ristumiskohtadele. Karavaniteed olid katteta ja tähistamata ja kulgesid looduses, orienteeruti tähtede jms abil. Kultusteed võeti kasutusele Babülonis, mis rajati 35cm paksustest 1,05m küljemõõduga lubjakiviplaatidest. Aluskihiks oli asfaldiga liidetud kolmekihiline tellisalus. Plaatide äärmised read olid kirjatud punavalgeks. Kultusteed olid levinud Egiptuses, Babülonis, Assüürias. Egiptuses kasutusel olnud Tutanchamoni kaariku habrast ja kerget konstruktsiooni vaadates võime järeldada, et 1350 ema olid teed päris siledad. Teetöölisteks olid orjad, kes kasutasid algselt primitiivseid riistasid sarvedest kirkad ja härja abaluust labidas. Metallimaagi kasutamisele võtmisega paranesid ka riistad kirkad ilmusid 850 ema. Pinnase tihendamine käis käsitsi
Lossi plaanilahendus ja telgede arv on kõige lähedasem tsarskoje selo algsele lahendusele. Peahoone fassaadide liigendus muudab hoone sisejaotuse ning ruumide hierahilise järgnevuse. Fassaadi värvigramma toob esile arhitektoonilise liigenduse mitmetasapinnalisuse ja markeerib detaile. Värvingus kujunesid valdavaks hüübinud vere tooni meentuav ,,Marsi punane", kollane ooker ja valge. Mõningatel reljeefdetailidel kasutati kuldookrit. Lossi katuserinnatist piiras punavalgeks marmoreeritud puitbalustraad. Katus oli kaetud katusekividega ja selle nurkadel paiknes 8 paari lohepeakujulisi veesüliteid. (Kodres, 2005) Kadriorus on madalana tuntav hämar sammastega fuajee ning tammetrepp on nihutatud keskteljelt kõrvale. Kadrioru peasaal on väike ja valede proportsioonidega. Siin ei ole mõjusat perspektiivi, mis haaraks oma kaarakende ja peeglite lõputusse kulgeva rütmiga. (Hallas-Murula, 2012)