mõtlevad," ,,Väga hirmus!" Peamiselt kardetakse olukordi, kus satutakse tähelepanu keskpunkti ja kus viimne kui üks inimene kuulab ainult teda. On ka variante, kus inimene tegelikult ei pruugi erilst sorti häbeneja olla. Punastama paneb ka avalik kiitus, tänuavaldus, õnnetunne ning enesega rahulolu. Viimaks olemegi kui nõiaringi suletud: mida rohkem ennast teadlikult jälgime ja punastamist keelame, seda tihedamini me tegelikult punastame. Loomulikult mõjutab esinemist ka halb kuulajaskond, kes niheleb ja sahkerdab ning kus mõnel hetkel väike kõrvalepõige kõrvalistuja poole tehakse. Esineja võib sattuda olukorda, kus ta mõtleb, et jutt käib kindlasti temast. Tekib olukord, kus ettekanne hetkeks ununeb ja põsekesed löövad lõõmama kui varahommikune päikesetõus. Kuid mis on selle kurikuulsa ja piinlikust tekitava tunde ajendiks? Tegelikult on asi küllaltki lihtne!
pahaloomulisi rakke tootma? Terapeut Jure Biechonski on veendunud, et meel ja keha on seotud ja keha ei valeta kunagi. Meie mõtted ja tunded mõjutavad vererõhku, kehatemperatuuri, seedimist ning väga olulisel määral hingamist. ,,Sinu keha räägib sinuga" raamatu autor on edasi andnud sõnumi inimese mõistmisvõime takerdub ühise arusaamise ees - kuidas toimib meie keha. Me oleme võimelised märkama kuidas erinevad reaktsioonid peegeldavad meie mõtteid ja tundeid. Me punastame, hingeldame, meie vererõhk tõuseb välise ärritaja toel. Seosed tunnete ja hiiliva haiguse vahel meie kehas on jäänud aga märkamata. Üks osa sellisel mõjutusel on läänemaailma teadusel ja ravimitööstustel, kes suure kasumi taha varjudes püüavad sügavat tõde eirata. Autor võrdleb tänapäeva meditsiiniabi inimesele kui masina parandamist, mis katki minemisel parandusse viiakse. Teine roll on mängida inimesel endal, püüdes eneselt vastutust võtta hea tervise
annaabi.ee 
