Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisi Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid-
korraldused. Viimase valis suurkapiitel. 1) Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospoidali vennaskonnast, kinnitati 1113. 1120 kujundati ümber sõjaliseks orduks. Ülesanne: haigete eest hoolitsemine ja relvateenistus. Rõivastus: must mantel valge ristiga. 1291 läheb ordu Küprosele, 1309 Rhodosele, 1530 Maltale. 2)Templiordu. Hughues De Payeni algatatud liikumine palverändurite ja Püha maa kaitseks loodi 1120. Riietuseks valge mantel punasse ristiga. Nemad olid põhilised Püha maa kaitsjad, kes rajasid sinna suured kivilinnused. Leiutasid pangatseki, ristiretkel olev rüütel sai Jeruusalemmas kätte Prantsusmaal sissemakstud rahasumma. Nii kujunesid templirüütlid pangandusega väga jõukaks. 1291 kui kaotati viimane kants Pühal Maal läks Templirüütlite peakorter üle Prantsusmaale. Siis tegutsesid nad vaid pankuritena, üheks suurimaks võlglaseks oli Prantsusmaa kuningas.
annaabi.ee 
