katsetes aadikakarbsega (Drosophila melanogaster) 1910. a. Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s koik punaste silmadega jarglased. Jarelikult punane silmade varvus domineeris. Teises polvkonnas saadi aga omaparane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, koikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte jargi ullatav ja erines ootusparasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel aga olid koigil silmad punased. Silmavarvuse paritavus oli siin omaparane: isalt tutardele ja emalt poegadele. Teises polvkonnas saadi aga nii emaste kui ka isaste hulgas vordselt valgeja punasesilmseid karbseid. Sellist omaparast lahknemissuhet on voimalik seletada X-kromosoomi parandumisega emalt nii poegadele kui ka tutardele, isalt aga ainult tutardele
a katsetes äädikakärbsega (Drosophila melanogaster). Ristates valgesilmseid isaseid punasesilmsete emastega, saadi F1-s kõik punaste silmadega järglased. Järelikult punane silmade värvus domineeris. Teises põlvkonnas saadi aga omapärane lahknemissuhe: pooled isased olid valgesilmsed, pooled punasesilmsed, kõikidel emastel olid aga punased silmad. Ehkki lahknemissuhe oli 3:1, oli tunnuste jaotus sugupoolte järgi üllatav ja erines ootuspärasest. Kui ristati valgesilmset emast punasesilmse isasega, saadi lahknemissuhteks 1:1 (valgesilmsed: punasesilmsed). Valged silmad oli ainult isastel, emastel 36 aga olid kõigil silmad punased. Silmavärvuse päritavus oli siin omapärane: isalt tütardele ja emalt poegadele. Teises põlvkonnas saadi aga nii emaste kui ka isaste hulgas võrdselt valge- ja punasesilmseid kärbseid. Sellist omapärast lahknemissuhet on võimalik seletada X-kromosoomi pärandumisega
annaabi.ee 
