koorega suure puuna. kasvab Kesk- ja Lääne- Euroopast kuni Karpaatideni ja põhjas Sotimaani ja Lõuna-Rootsi ning Lõuna-Norrasse. Meile looduslik areaal ei ulatu. Eluiga ulatub kuni 500 aastani. Eestis hajusalt kultuuris. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja Mandri- Eesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga. Sagedamini kohtab aga kultuuris punaselehiseid harilikke pööke (F. sylvatica f. purpurea), mis kasvavad samuti enamasti saartel ja Mandri-Eesti mereäärses osas. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise lehestikuga. Euroopas kasutatakse palju pügatavate, kõrgete hekkide kasvatamiseks, samuti pargipuuna. Vorme eksponeeritakse üksikpuudena. Puit laiade ja kitsaste säsikiirtega, nõrgalt läikiv, punakasvalge, vahel esineb punakaspruun väärlülipuit. Puit on väärtuslik, võrdlemisi tihe,
seedehäirete, krampide ja kopsuhaiguste korral. Kevadiste kaseurbade, pungade või noorte kaselehtede leotis piirituses või viinas oli heaks määrderohuks jooksva (reuma) vastu. Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina. Haljastuses kasutatakse arukaske lihtsamate metsaparkide rajamisel, alleedena , talude haljastuses, samuti mõisaparkide haljastuses oli arukasel tähtis koht. Palju kasutatakse üksikpuudena haljastuses lõhislehiseid ja punaselehiseid sorte, ning erinevaid leinavorme. Sordid: 'Bircalensis'; 'Crispa'; 'Fastigiata'; 'Golden Cloud'; 'Gracilis'; 'Laciniata'; 'Obelisk'; 'Purple Splendour'; 'Purpurea' 25. Sookask, madalkask ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed sokikask, karune kask, suukask, suukõiv. Meie teine looduslikult kuni paarikümne meetri (28 m) kõrguseks ja 0,5 m tüvediameetrini sirguv ümara kuni ovaalse võraga kaseliik kasvab
annaabi.ee 
