Saksa mustakirju tõug- praegu kui holsteini tõu Euroopa variant. Head tööd on tehtud Saksamaal piima kuivainesisalduse suurendamisel. Eesti mustakirju tõug aretusloo alguseks saab lugeda 1838.a, mil tehti esimene edukas import Hollandist. Hiljem Taanist, Inglismaalt ja mujalt. Tõug oli kuni 1980ndate aastateni hollandi mustakirju tõu mõju all. 14. Maailma punased veisetõud Ainult punaseid piimaveisetõuge pole palju, rohkem on punasekirjusid. Kõige arvukam on N.Liidu aladel levinud punane stepitõug. Tähtsuselt parim on taani punane tõug, keda on kasutatud paljude teiste tõugude kujundamisel, sealhulgas läti pruuni, eesti ja leedu punasel tõul. Tõugude hulka loetakse ka punasekirjud tõud: norra ja rootsi punasekirju ning äärsiri tõug. Punasekirjut holsteini ei peeta omaks, aga aretuskomponendina kasutatakse. Angli tõug Põhja-Saksamaal levinud tõug. 19.saj kasutati kohaliku tõu parandajana
13.Eesti piimatõud Eesti maatõug kohalik tõug, mis on kujunenud koos sisserännanud rahvaga. Paranadati lääne- soome tõuga, mille tulemuseks oli piimajõudluse kasv. Värvuselt helepunane või beez, vahel ka valgeid märgiseid. Kehaehituselt kuiv, nudi. Väikese kasvuga. Eesti punane eesti maatõugu ristati angliga. Tüüpiline värvus on tume või helepunane, võib esineda heledat ninapeeglit ja sabatutti. Viimastel aastatel on ka punasekirjusid ja mustjaspruune värvuseid. Parandatakse taani punasega, mis mõjus hästi piimajõudlusele ja lihajõudlusele. Puuduseks on halb udara kuju, mis ei sobi tihti masinlüpsiks. Eesti holstein eesti maatõu ja hollandi mustakirju ristand. Hea lihajõudlusega, piima rasva ja valgusisaldus on hea. Puuduseks on jalgade seisu ja sõrgade kuju vead. 14.Lihaveisetõud Eestis Hereford aretatud Inglismaal. Suhteliselt vähenõudlik
annaabi.ee 
