78. eesti punane tõug · . Tõug kujunes välja XX sajandi 1. poolel, Tõug oli arvukaim (2/3 veistest) kuni 1970ndate keskpaigani. · 20 aasta jooksul arv on vähenenud, moodustab 1/4 veiste arvust. · Tüüpiline värvus oli tumedam või heledam punane, esines heledat ninapeeglit ja sabatutti. · Viimastel aastatel kohtab sageli valgeid märgiseid või punasekirjuid veiseid, samuti ühevärvilisi helebeeze või mustjaspruune. 79. eesti maatõug · . Värvuselt on helepunane või beez, vahel ka valgeid märgiseid, nudi, kuiva kehaehitusega. · Vaatamata oma väikesele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on nende piimajõudlus rahuldav. · Vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. · 50 aasta jooksul pole küündinud 1%-ni. · Tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitus- aretusprogramm 2012. aastani. 80
tõugude regionaalsusest, oli mustakirjute veiste levikuala peamiselt Põhja-Eestis, Harjumaal ja Raplamaal, aga samuti Järva- ja Virumaal, siis nüüd on mustakirjuid lehmi kõikides maakondades. Eesti holsteini tõu lühend on EHF. Eesti holsteini tõu aretusega tegeleb Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu, mis asub Kehtnas ja osakonnaga Tartumaal Märjal. Kehtnas asub ka kunstliku seemenduse jaam. PUNASED VEISETÕUD Punast värvi piimatõuge pole maailmas palju, rohkem on punasekirjuid. Oma tähtsuselt parim on taani punane tõug, keda on kasutatud paljude tõugude aretuses, sealhulgas läti pruuni, eesti ja leedu punase tõu juures. Väikesearvuline angli tõug on samaväärselt aretuskomponendiks paljude tõugude juures. Punaste tõugude hulka loetakse tegelikult punasekirjud tõud nagu rootsi ja norra punasekirju ning äärsiri tõug. Punasekirjut holsteini ei peeta omaks, aga aretuskomponendina, eriti viimasel ajal kasutatakse küll.
annaabi.ee 
