Lõpus, kui mees teadis, et Lövborgi surmas on osa süü Heddal, oli naine tal peos, ning ehk oli see üks põhjuseid, miks kangelanna end ära tappis. Ejlert Lövborgi, Hedda kunagist armastatut ning Tesmani kolleegi mängisid Ott Kartau ja Madis Mäeorg. Välimuselt olid kaks näitlejat kõige erinevamad, kuid samas oli neil sarnane, boheemlaslik riietus: pikk mantel, pruunid toonid. Nende tegelaste puhul oli üks näitleja, punasejuukseline Ott, tunduvalt domineerivam. Nii nagu Brackgi, oli ta Heddasse kiindunud, kuid oli heasüdamlikum. Ta oli omal alal tunduvalt andekam kui tema kolleeg, Tesman, kuid ei käitunud ikkagi üleolevalt, vaid sõbralikult. Siiski ei kohkunud ta tagasi naisele "vanu häid aegu" meenutamast ning küsimast, kas too armastas teda. Kunagist alkoholismi silmas pidades sai Hedda teda pidutsema keelitada, mis lõppeski sama halvasti, kui naine planeerinud oli. Üks
juhuks telegrammid uurijatele viia. Varenuhha sai telefonikõne, milles teda seda käsku täitmast keelati. Varenuhha soovis siiski oma ülemusele lojaalne olla. Enne lahkumist kontrollis ta veel, kas väljakäigud on korga tehtud. Seal ilmus ta juurde kassi näoga mees ja ühe kihvaga mees. Nad peksid Varenuhhat. Tõusis torm, hakkas sadama ning lõi välku. Peksjad viisid administraatori Stjopa korteri juurde esikusse. Mehed haihtusid ning asemele ilmus punasejuukseline roheliste fosforiidi helgiga silmadega alasti näitsik. Kui ta Varenuhhat puudutas õhkus näitsikust jäist külmust. Kui neiu teda suudelda püüdis kaotas Varenuhha teadvuse. Üheteistkümnes peatükk: Ivani kahestumine Ivan ei suutnud kuidagi avaldust valmis kirjutada. Ta puhkes nutma. Talle tehti taas süst. Õhtul imestas Ivan, et ta on juhtunu suhtes palju rahulikumaks muutunud. Temas oli justkui uus ja vana Ivan korraga. Ivan jäi magama. Äkki ilmus rõdule üks mees
annaabi.ee 
