punasefiguurilisega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Foon värviti lakiga mustaks, figuurid jäid savi loomulikku tooni, s.o. punakaiks, detailid maaliti peale peene pintsliga. Niisugune tehnika andis vaasimaalijaile suurema vabaduse. Kujutis tuli reljeefsem, kompositsioon vabam, joonistus ilmekam ja veenvam. Nüüd hakkasid vaasimaalijad sagedamini kujutama süzeelisi kompositsioone, kus inimesi anti edasi keerulistes rakurssides. Punasefiguurilise stiili vaasimaalijatest oli kuulsaim Euphronios, kes hakkas vaasimaalimisega tegelema umbes 510.a. e.m.a. Euphroniose nimega seostatakse Peterburi Ermitaazis olevat peliket pääsukesega. Vaasi kaela kaunistab stiliseeritud lehtedest ornament. Vaasi ühel küljel kujutas kunstnik kahte alasti maadlejat. Teisele küljele joonistas ta pildi pääsukese saabumisest. Pikkades rüüdes nooruk ja mees istuvad kokkupandavail istmeil. Nad vaatavad saabuvat pääsukest. "Vaata, pääsuke!" lausub noorem
nüüd hakkavad vaasimaalimeistrid oma teoseid ka allkirjastama. sageli on neid kaunistatud mitmekesi, seega võib näha 3-4 allkirja. Kõige tuntum vaasimaal on suur krateer, mis leiti kesk-itaaliast toscanast, seda kutsutakse leidja järgi francois vaasiks. seal on mitme vööndina arvukalt kujutisi homerose eepostest. punasefiguurline stiil tekib juba 6. sajandil eKr , enamus kreeka vaase on just selle stiiliga. võib näha igapäeva elu, tänavapilte töökodasid, igale maitsele oma. punasefiguurilise maali korral kasutatakse ikka musta lakki, kujundid tekivad punaste kujutstena, kuna värvitakse taust. punasefiguurilises vaasimaalis kasutatakse valget lakki lusta asemel, loomad on vrvitud valge lakiga ja samuti on valge lakiga tehtud katmata kehaosad. neid kreeka vaase on välja veetud vahemerepiirkonnas teistesse maadesse, kreeka käsitöötase oli parem kui foiniiklastel või kartaagolastel. üks omapäraseid nähtusi
annaabi.ee 
