.................................5 2 TUTT-TIHANE Tutt-tihasel on musta-valgekirju suletutt pealael. See eristab teda teistest ning annab samas ka talle nime. Tutt-tihane paikneb okasmetsades. Lehtmetsi, linnaparke ja asulaid ta ei armasta. Läänesaarte männikutesse pole tal veel üldse asja olnud. Külma tulekul kogunevad tihased segasalkadesse. Lisaks võivad salka eksida ka siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ja teised laululinnud. Tutt-tihased pesitsevad aprillis. Pesa vooderdatakse rohukõrte, sambla, puuniitide ja taimevillaga. Sinna munetakse 5-6 muna ja kuu aja pärast on pojad valmis. Hiljem pesast väljudes püsitakse sünnikodu läheduses. 3 PILTE TUTT-TIHASEST 4 KASUTATUD MATERJALID 7.klassi eesti keele töövihik http://www.looduskalender
lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud. Kevadeks on salgad märgatavalt hõrenenud, lindude lahknemise/lahkumise ja hukkumise tõttu. Tutt-tihased pesitsevad aprillis, selle tõttu on nad märtsi lõpuks lahkunud igasugustest salkadest. Nende lemmik pesitsus paikadeks on väikesed õõnsused või lohud puude tüvedes (vt joonis 2), kuid nad lepivad ka metsas paiknevate pesakastidega või mõne oksarägas asuva tühmikuga. Pesa ehitusmaterjaliks kasutavad nad taimevilla, puuniiti,
Surutud helid
tekitavad mulje, nagu oleks linnul väljendamine takistatud, siis purskuvad nad
äkitselt jällegi tugeva joana, et peagi uuesti
Siiani ei ole aiaäridest siiski veel võimalik osta ampulle teokatku või kooleraga. Ka tigudele ebasobivat ilmastikku ei saa me vajadusel kohale tellida. Kuid me saame hoolitseda, et tigude ja nälkjate lihast toituvad elusolendid end meie aias hästi tunneksid. Peamiselt surevad ilmastikutingimustesse. Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Hoopis põhjalikumat laastamist tigudenälkjate hulgas teevad linnud rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe "künni" käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigudenälkjate arvukus kuni ¼ võrra
1. Andmed Nimi Matrikkel email 2. Pealkiri Helireostuse mõju linnupopulatsioonide pesitsusele 3. Sissejuhatus Helireostus ehk mürareostus on inimtegevusest põhjustatud kahjulik heli. Peamisteks saasteallikateks on ehitustööd ning transpordisüsteem, sealhulgas mootorsõidukid, lennukid, rongid. On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju
annaabi.ee 
