Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui väike lind keksib võpsikust välja ja vaatav inimesi oma säravete silmadega. Teiseks tuntuse põhjuseks on kindlasti tema vulisev ja trillerdav laul. Punarind Pesa: Punarind ehitab oma pesa maapinnale kännujuurte vahele. Pesa koosneb lehtedest, samblast, kõrtest ja juureniitidest. Emaslind muneb aprillis-mais 6-7 kallaks valget laigulist muna
Saba ja reeglina kuuse- tiibade tagaosa on must. Pea piirkond segametsades. on heledam ja noka tüve pikenduseks *Pasknäär on mõlemal pool musta värvi laik. *Põhjatihane Pöialpoiss Porr Värvulised Punarinna laul on vali. Laul algab ja Kogu ülalpool on oliivpruun, laup, Armastab tegutseda lõpeb järsult, kestes videvikus 6–8 põsed, kurgualune ja puguala tiheda alusvõsaga sekundit. Laul lõpeb hõbekellukese intensiivselt roostepunased, muu metsades ja puisniitudel, meloodilist helinat meenutava alapool valge. Kõrgejalgne. Isa- ja suurtes parkides ja
jääserval nahka pista. Teist niisuguste elukommetega laululindu meil, jah, ei ole. Vette sukeldub vesipapp igasuguse ilmaga, ka kõige käredama külmaga ja seepärast on tema ka jääpura. Küllap on see nimi tulnud jääpurikast. Vesipapp laulab kogu talveaja, aga hoogsamaks ja valjemaks muutub laul ilusatel märtsipäevadel. Laulab vidistades ja veidi kriginal ja läbi veevulina võib see kuulda olla umbes nagu kauge põldlõokese või ka punarinna laulmine. Märtsi lõpul ja aprillis, kui sulad veevoolu maruliseks muudavad, lendavad vesipapid meilt ära kodujõgedele pesitsema. Mõned üksikud paarid on Eestisse kah pesa teinud -- veskitammide alla samblast ja sõnajalgadest kerakujulise kindluse kaitseks külma ja rõskuse vastu. Umbes nii nagu inimesed löövad seinad ja katused vahel üle tõrvapapiga. FRED JÜSSI MÕTTEID ELUST,INIMESTEST,LOODUSEST Fred Jüssi ei armasta endast palju rääkida
seemned, aga eelkõige väikesed selgrootud: pisiämblikud, tirdid, liblikaröövikud, limused jms. Poegadele tuuakse väikeseid ämblikke ja putukaid, valdavalt sarnastiivalisi ja liblikaröövikuid. 12Punarind Erithacus rubecula Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Elupaik ja -viis Metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades, tihti saadab uudistavalt inimest. Individualist. Pesapaikadele saabuvad ühekaupa, isane hõivab territooriumi ja ei lase esialgu innukalt seda kaitstes sisse ka emaslinde. On väga ettevaatlik. Tegutseb peamiselt madalal põõsastes ja ka maapinnal, laulab puuokstel
annaabi.ee 
