mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud
Tuulealuseid loodenõlvadel on sademeid 1700 - 2500 mm aastas. Kliimat mõjutavad ka troopilised tsüklonid. LOODUS Peaaegu poolt Fidzi saarte kogupindalast katab mets, rohumaad leidub läänes suurimatel saartel. Sood asuvad idapool rannikualadel. Mägede tuulepealsetel kagunõlvadel kasvab troopiline vihmamets. Loodenülvadel kasvab savannitaimestik (rohtlad, hõrendikud, põõsastikud). Vihmametsades kasvab väärispuid nagu sandlipuud, tiikpuud, punapuud. Kõrgemal mägedes on okasmetsi. Rannikul ja jõeorgudes on looduslik taimkate hävitatud, kohati on säilinud mangroovi. Valdavad on viljakad punamullad. Fidzil on 5 looduslikku imetajaliiki, kes kõik on ohustatud. Kohatud on 120 liiki linde, neist 47 on pesitsejad. Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav.
soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija,
annaabi.ee 
