puuliigiga nad koos kasvavad. Palupuravik kasvab koos männiga. Tume rebasepunane kuni pähkelpruun 5-15 cm laiune kübar on ümar (kuklikujuline), sametine ja veidi üle serva rippuva kübaranahaga. Poorid on tumekreemjad. Jäme silinderjas jalg on kaetud tume-punapruunide vatjate soomustega; valkjas söödav seeneliha värvub aeglaselt suitshalliks, hiljem mustjaks.Eosed on pruunid. Viljakehasid võib leida suvest hilissügiseni. Levib Põhjamaade männikutes, Eestis eriti sagedalt. Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on riisikas, mis
Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, pargid ja aiad. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud ajal hulgusalkades. Päevase eluviisiga. Sinitihane on päevase eluviisiga. On putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on väikesed putukad. Talvel kasutab toiduks ka puuseemneid ja marju. Pesa ehitatakse peamiselt lehtpuude õõnsustesse ja pesapaikadesse. Pesamaterjali toob kohale ja pesa ehitab valmis emaslind. Pesa koosneb samblast ja rohukõrtest. Kurnas on 9....13 muna, mis on valged, punapruunide täppidega. Haudevältus 12...15 päeva. Haub emaslind üksi. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Keskmine eluiga 1.2...1,6 aastat. Maksimaalne eluiga 8 aastat ja 6 kuud. Keha pikkus on 10...17 cm, tiiva pikkus 6,2..6,8 cm Sinitihane piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab mitmete puude seemneid. Sootihane
puistutes ja parkides. Elutseb aastaringselt paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Porr on Eestis hulgulind. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt putukad - metsakahjurid. Pesitsemine Pesa ehitatakse puutüve ja sellest eraldunud koore vahele või tüve harunemiskoha lõhedesse. Pesa ehitab emaslind. Pesamaterjaliks on peened raokesed, niinekiud, laastukesed jne. Kurnas on 4...8 muna, mis on valged, punapruunide täppidega. Porr kuulub looduskaitse alla. 24Pasknäär Garrulus glandarius Pasknäär on umbes haki suurune lind. Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud, pesitsusajal on aga seotud tihedamate metsadega, eriti kuuse-segametsadega. Pesitsusajal elutseb paaridena
annaabi.ee 
