rikkuse jagunemist inimeste vahel. Eestis arutletakse palju selle üle, kas poliitiliste meetmetega on võimalik suurendada sündimust. Käesolev peatükk tutvustabki Eesti rahvastikku. Võimalik rahvastikuareng ja- poliitika ning majanduse mõju rahvastikule tulevad vaatuse alla tagapool. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub kümneid võimalusi nende rühmitamiseks näiteks võib inimesed jagada punapeadeks ja blondiinideks, autoomanikeks ja hobuseomanikeks, usklikeks ja ateistideks, taimetoitlasteks ja kõigesööjateks, meesteks ja naisteks, klassikalise või hip-hop muusika austajateks jne. Valik oleneb sellest, mis eesmärgiga inimesi grupeeritakse. Kui tahetakse saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värk ilmselt eriti mõttekas liigituse alus. Ei sõltu ju juuste värvist inimese asend ühiskonnas, riigi jaoks pole oluline, kas kodanike hulgas on rohkem
tunnusetasandite plaanis, vaid kogumina, kus leidub esileküündivaid ja olulisi asju, mis on selgelt "midagi", ja teisi, mis pole eriti "midagi". Folkloor kui süsteem meenutaks selle vaateviisi järgi klimbisuppi, kus leidub mingi hulk suuri tihkeid klimpe, sellest suurem hulk väikesi püdelaid klimpe ja eriti suur hulk prototüüpidest kõrvale jäävat ebamäärast "püreed". Kõik me tunneme nalju nagu: "Meie klassi õpilased jagunevad sportlasteks, tüdrukuteks, punapeadeks ja tuupuriteks." Asjaolude sobival kokkusattumisel võib selline naturaalne rühmitus olla parim ja selgeim rühmitus. Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu