lagi ja algsed kassaluugid, jäävad mõlemale poole puitmahud. Esimeses neist oli katusest välja kasvava erakliku valguslaternaga ootesaal kolmanda klassi reisijatele koos puhvetiga. Saali laes olevad maalingud on raudteelaste mälestuste järgi maalitud sinna 1950. aastate kapitaalremondi käigus. Ootesaalist pääses jaamaametnike kontoriruumidesse, telegrafisti ruumi, sandarm-politsei valveruumi ning jaamaülema kabinetti, mida hiljem on kutsutud "punanurgaks". Parempoolses puitmahus asusid aga eraldi ruumid daamidele, puhvetitega I ja II klassi ootesaal (Eesti riigi loomisest alates üldine einelaud) ning köök. (1) Imperaatoripaviljon oli, nagu nimigi ütleb, mõeldud kasutamiseks üksnes keisrile või tema perekonnaliikmeile nende vastuvõtul ja ärasaatmisel. Ristkülikukujulises väikeses majas oli mitu ruumi, millest kaks suuremat olid keisri puhkeruum ja keisrinna buduaar. Hiljem on hoone pikka aega olnud kasutusel raudtee võõrastemajana
Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aastal. Ei olnud siis koolivormi ega ka toitlustamist koolis
annaabi.ee 
