vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kalliotaide, luolamaalaus, kalliomaalaaukset ing k rock paintings Soomes on leitud kaljumaalinguid ja petroglüüfe ehk kaljuraiendeid. Olulised on nt Äänisääres (Karjalas) 3000-5000 a vanad, lisaks on ka Rootsi ja Soome aladel leide. Soomes on leitud punamullaga tehtud maalinguid. Raiend on tavaliselt horisontaalkalju, mille sisse on raiutud 4-5 mm sügavad kujud. On kujutatatud eriti luiki (kuni 4m), põtru, paate, jahistseene. Esimesena hakkasid neid uurima astrofüüsikud, kes üritasid nende järgi muinaskalendreid luua, mille järgi oleks võinud aega arvata. 7000 aasta eest ühine Päijänne ja Saimaa bassein. Esimesed maalingud Kymenlaaksos sellest ajast. 20. sajandi alguses arvati, et Soomes pole midagi. Tänaseks on Soomest leitud u
Mere äärde asumine seondub hülgeküttimise alguse ja arenguga. Avastati Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu. Arvatavasti kohastuti mesoliitikumis aastaringseks eluks saartel. Eestis puuduvad kindlad mesoliitilised matmispaigad, kuid surnud on maetud maasse süvendatud haudadesse väljasirutatud asendis, selili, ning sageli kaetud vähemalt osaliselt kividega. Matused, eriti laste omad olid üle puistatud paksu ookrikihiga e punamullaga. Mõnel juhul on leitud hauapanuseid ja rõivaste küljes kantud loomahammastest ripatseid. Samuti on surnutele kaasa pandud tööriistu. Üldine looduse hingestatus animism. Uskumus inimeste ja loomade vahelisesse müütilisesse sugulusse totemism. KÜTTKALURKORILASED JA NENDE TÖÖRIISTAD Keskmise kiviaja inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Kõige enam kütiti põtru ja kopraid. Põdra liha kasutati toiduks, nahast valmistati rõivaid ja luudest ning
annaabi.ee 
