Täiendavatateks hingamisorganiteks on labürint (ronikalal) ja ujupõis. · Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad (gaasinäärmed) ja ovaal. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. Soolad ja valkude elutegevuses tekkinud lämmastikuühendid on vaja orgasnismist kõrvaldada
· Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala l. saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug m. jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid n. hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad o. (gaasinäärmed) ja ovaal. p. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. q. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. r. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. 32
annaabi.ee 
