kõhukinnisus. Keedis aga juurest kui ka lehevartest on hea üldiselt verdpuhastav, isuandev ning seedimist edendav. Tinktuuri tuleb juurest võtta seedimisnõrkuse puhul ning ka soolte ummuksuse, maksa paistetuse, hemorroidide puhul (Lääts 1939). Ojamõõl Ojamõõl kasvab kõikjal Eestis. Taim on mitme aastane. Alumised lehed on ojamõõlal katkestunud sulgjaf ning ülemised enamasti kolmelõhesed. Õied on ojamõõlil longus ja ripnevad ning punakaskollase või roosa värviga. Ojamõõl õitseb mais ja juunis. Ravimiks korjatakse juuri sügisel. Ojamõõl sisaldab parkaineid, eeterlikke õlisid, mõruainet, tärklik jne. Taime musti juuri näritakse südamepöörituse vastu, kui süda on pahaks läinud. Samaks otstarbeks saab teha ka teed. Teed kasutatakse ka veel jooksjahaiguse, närvihaiguste, palaviku ning maohaiguste vastu. Ojamõõl on heaks ravimiks ka loomadele. Kogu taime, eriti juurde keedis aitab punatõve ravida (Lääts 1939).
Ulatuslikumalt viljeldakse USAs (eelkõige Floridas, Texases, Kalifornias, Arizonas), samuti Iisraelis. Umbes 60% maailmatoodangust tuleb USAst. Vähemal määral viljeldakse ka Vahemeremaades, Türgis, Hiinas, Argentiinas, Brasiilias, Mehhikos, Kuubas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas. Greipfruudipuu kasvab 12-15 m kõrguseks. Viljad paiknevad tihedalt kobarates, on ümmargused ja tunduvalt suuremad kui apelsinid (läbimõõt 10-15 cm). Vili on sileda, hele- kuni punakaskollase paksu koorega ning erakordselt mahlaka, veidi mõrkjashapuka kuni mõruda viljalihaga. Euroopa turgudel on greibid saadaval aastaringselt. Oktoobrist aprillini imporditakse neid peamiselt põhjapoolkera maadest, eelkõige Iisraelist, USAst ja Türgist. Aprillist septembrini on müügil lõunapoolkera maadest (Lõuna-Aafrikast, Argentiinast, Honduurasest jm) pärinevad greibid. Kaubastatakse tükikaupa. Eksportimiseks
aurumise käigus jääb mulda soolasis.Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime.Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim. 5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld on happeline ja rikastunud Fe ja Al oksiididega,mis annab mullale punakaskollase värvuse(puna-ja kollamullad). - Leetumine,happeliste huumusainete toimel mineraalid lagunevad ja laguproduktid uhutakse sügavamale.Huumushorisondi alla tekib hele leethorisont.(parasvöötmes) - Kamardumine on mullatekke protsess mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont..Kõige intensiivsem kamardumine toimub rohtlas,kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.(rohtlas)
annaabi.ee 
