Nad leidsid ühe talu koos perega. Seal elas taat, kes lapse karjete peale välja kargas. Taadike ütles, et kõik, kes varem maailmalõppu otsima on läinud, on hukka saanud. Kalevipoeg tunnistas kohe taadi Lapu targaks. Tark oli tasu eest kohe nõus teedejuhatajaks hakkama. Nad sõitsid edasi mitu ööpäeva, kui järsku ilmus ette keeris. Kalevipoeg tegi õige otsuse, et targa endale kaasa kutsus, sest tema abil saadi laev keerise juurest eemale ajada. Tark viskas punakaleviga ümbritsetud tünni vette ja vaal vedas selle mujale. Laev tuli koos sellega kaasa ning nad olidki ohust möödunud. Kalevipoeg märkas kaugelt suitu. Sulevipoeg ütles, et kõik kes seal käinud on, on haigemaks jäänud. Nad jõudsid Sädemete saarele, kus oli nii suitsu kui ka vulkaani. Sulevipoeg ei talunud kuumust ning läks tagasi laevale ennast ravima. Avastati, et kannupoiss oli kaduma läinud, kuid
" Kalevipoeg kostis: "Tuldud teed oskan ise tagasi minna. Vii mind parem Vanataadi ukse ette." Lapu tark päris: "Mis ma selle eest tasuks saan?" Kalevipoeg kostis:" Annan sulle kümme kotti kulda, hulk hõbedat. Sa vii mind ilma otsa ukse ette." Lapu tark oli sellega nõus. Lapulane võeti laeva ja mindi taas teele. Laev sõitis mitu ööd ja päeva, kui ühel hetkel ilmus neelukoht. Siis ei aidanud aerud ega purjed. Lapu tark võttis tünni ja kattis väliskülje punakaleviga. Punus ümber punapaela ja lasi selle vee kohale, et kala sööki silmaks. Vaal tuli ja võttis tunnis ja vedas laeva välja. Läks mööda mitu päeva ja Kalevipoeg silmas suitsu ja vulkaani. Sulevipoeg kohe rääkima: "Laske mind siit minema, kes seal varem käinud need nõrgemaks ja viletsamaks jäänd." Mindi saare kaldale ja mindi saart uurima. Sulevipoeg kõndis nii kaua , kui keha kippus küpsema, kuub kõrvetama ja ripsmekarvad läksid krimpsu. Siis
annaabi.ee 
