Tallinnasse, eestlased ütlesid, et tasub oodata nii nad tegidki. Ilmusid Saksa lennukid, mis pommitasid Tallinna sõjalaevu. Laevade peal olid väljaõpetamata kodanikud, keda sunniti kütma laevu ja teenima. Saksa väed marssisid Valga linna 23. veebruaril, 24. veebruaril jõudsid Tartusse ja Võrru (Väike tulevahetus). Lõuna-Eesti läks täielikult saksa vägedele. 28. veebruaril toimus Järvamaal suur kokkupõrge, Orina mõisas, lahing punakaartlaste ja Saksa vägede vahel. Punakaartlastel olid ka kuulipildujat ja miinipildujad. Narva hakkasid koonduma kõik põgenevad punakaartide salgad, neid peeti kinni, formeeriti ümber ja saadeti raudteejaama suunas sakslaste vastu. Punakaardid said abi Butilovi tehasest (Peterburg). 3. märtsil pidurdati Narva langemist sakslastele, kirjutati alla rahulepingule ning 4. märtsil marssisid Saksa väed Narva. Bresti rahuleping: 1) Venemaa oli kohustatud loovutama kõik sõjakäigus Saksamaa poolt vallutatud alad.
1918 jaan, kui Doni kasakavägi hajutati, jõudis järg ka vabatahtlike armeeni. Lähenevate punakaartlaste ees olid nad sunnitud armee Rostovist välja viima. Toimus esimene Kubani retk- jääretk Kubani jõe järgi, selleks ajaks oli vabatahtlike armees u 3000 meest, kes Rostovist liikusid lõuna suunas, Põhja-Kaukaasiasse, Kubani jõe ääres olid kubani kasakaväed, loodeti jõud ühendada. Armee olukord kujunes traagiliseks. Punakaartlasi oli 10 000 3000 valge vastu, punakaartlastel olid paremad relvad, soomusrongid jne. Talvel oli raske hankida toiduaineid armeele, ka lahingumoona ja relvastust. Kaotused olid suured, retk kestis kokku 50 päeva, 40-l löödi pidevalt lahinguid. Kõik haavatud ja haiged oli tarvis kaasa võtta, rivid venisid väga pikaks. Viimases hädas üritas vabatahtlike armee korraldada tormijooksu Jekaterinodarile, kuid pärast 3 päeva kestnud lahinguid oli sunnitud lahkuma, surma sai Kornilov. Armee jäänused
annaabi.ee 
