Parlamentalism! SDP vasakpoolsed ei toeta valitsust (nt Kuusinen). Soomes jätkuvalt suur vene sõjavägi (100 000), kelle hulgas levis revolutsioon ja distsiplineerimatus. Töölisi ja vaeseid kimbutas töötus, inflatsioon ja toiduainete puudus (sõltuvus Vene teraviljast) Algasid streigid tööliste ja maaproletariaadi hulgas. Rahva lõhenemine 1917 Kuna venestatud politsei oli desarmeeritud, probleemiks korra garanteerimine. Valge (=kaitseliitude)-punakaartide algus (tööandjad VS töölised, kodanlus VS sotsialistid) Valgekaaride eesmärgiks Vene sõjaväe väljasaatmine Soomest tulevase iseseisvusvõitluse ajal, hiljem ka võitlus punakaartide vastu. Punakaardid Vene sõjaväe (kuni oktoobrirevolutsioonini) ja Soome kodanluse vastu. SDP´s lõhe parlamentalismi pooldajate/revolutsionääride vahel ja radikaliseerumine. Iseseisvumis- ja kõrgeima võimu küsimus 1917. a. enne Vene oktoobrirevolutsiooni
mis pommitasid Tallinna sõjalaevu. Laevade peal olid väljaõpetamata kodanikud, keda sunniti kütma laevu ja teenima. Saksa väed marssisid Valga linna 23. veebruaril, 24. veebruaril jõudsid Tartusse ja Võrru (Väike tulevahetus). Lõuna-Eesti läks täielikult saksa vägedele. 28. veebruaril toimus Järvamaal suur kokkupõrge, Orina mõisas, lahing punakaartlaste ja Saksa vägede vahel. Punakaartlastel olid ka kuulipildujat ja miinipildujad. Narva hakkasid koonduma kõik põgenevad punakaartide salgad, neid peeti kinni, formeeriti ümber ja saadeti raudteejaama suunas sakslaste vastu. Punakaardid said abi Butilovi tehasest (Peterburg). 3. märtsil pidurdati Narva langemist sakslastele, kirjutati alla rahulepingule ning 4. märtsil marssisid Saksa väed Narva. Bresti rahuleping: 1) Venemaa oli kohustatud loovutama kõik sõjakäigus Saksamaa poolt vallutatud alad. 2) Saksamaa tunnistas Ukraina iseseisvust ja lubas sõjalist toetust punaarmee
annaabi.ee 
