Olustvere mõisa toodud laatsareti personal tahtis mõisa maha põletada, kohalikel elanikel õnnestus see ära hoida. Samal ajal jättis sõjavägi ühtteist ka maha: Lahmusele 60-70 nuumhärga, Suure-Jaani alevisse aga palju apteegitarbeid. Kuna politsei ei suutnud korda pidada, koondusid mehed nn. Kütiseltsiks. 1917. a. algas kogu kihelkonnas salajane kihutustöö omakaitse korraldamiseks. Sama aasta detsembrikuus hakkasid töörahva nõukogud mõisaid üle võtma, moodustati punakaardisalku. Kõik see ei kestnud kaua. 24. veebruaril 1918. a. kuulutati välja Eesti Vabariik. Saksa väed olid nüüd Eestis kui okupatsiooniväed. Teatud väegrupp oli ka Suure- Jaanis. Sügisel selgus, et Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ja novembris lahkusid sakslased ka Suure-Jaanist. Saksa okupatsioon oli lõppenud. 1918 - 1920. a. toimus Eesti Vabadussõda. Eesti väed võitlesid Punaarmee ja Landesveeri vastu. 2. veebruaril 1920. a. sõlmiti Tartu rahu
Tartus). Kutsuti kokku II Üle-Eestiline kongress 14.-16. oktoober, seejuures enamlased kutsusid kokku ainult nende nõukogude esindajad, kus nad olid enamuses (Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere, Viljandi), 34 kohale tulnud saadikust 24 olid enamlased - polnud probleemi täitevkomitee allutada oma tahtmisele, täitevkomitee juhiks valiti Jaan Anvelt, aseesimeheks Kingissepp ja Erast Meister. Hakkasid ilmuma taas enamlaste ajalehed ilmuma. Organiseeriti ka Eesti suuremates linnades Punakaardisalku ja saavutati kokkulepped enamlastega. 22. oktoobril moodustati Tallinnas nn Eestima Sõjarevolutsiooni Komitee, mis oligi mõeldud ettevalmistustööde tegemiseks ja riigipöörde otseseks juhtimiseks, kokku 40 liiget, esimeheks enamlane Ivan Rabtsinski. ESRK komissarid saadeti Tallinna garnisonidesse, raudteedesse ja sidekeskustesse - jälgisid tegevust ja kandsid ERSK-le ette, 23. oktoobri õhtul saadeti ka patrullima ja valvesse Punakaardi liikmeid. 25
annaabi.ee 
