Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi. Laialdased vallutused. 28. August Saksamaa sai Tallinna. Peagi kogu Lääne-Eesti saared. Sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Juuli alguspäevil ründasid nad kogu Eestis nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Suurimat edu saavutasid metsavennad 10.juulil Tartus- rahvuslik ülestõus. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Suvesõja lõpuks mõrvati 2000 tsiviilisikut. 5 dets. 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat.
juunil küüditamist. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade relvastus piirdus enamasti kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu
annaabi.ee 
