· UNESCO Maailma mälu registris MIKELIS · Luuletaja KROGZEMIS · Poeetilised legendid (1850 1879) · Rahvuslik sümbolism · Luuletus ,,Valguse loss" (Gaismas pils) järve põhjas olev loss, mis kunagi tõuseb välja LÄTI MAATUNDMINE · ,,rahvas, kes magab" ANDREJS · Eepos ,,Karutapja"(1888) PUMPURS (1841 1902) LACpLESIS · Andrejs Pumpurs · Läti rahvuseepos · 1888 · Rockooper · Monumendid · Õlu · Sõjaorden · spordiklubi MERNIEKU LAIKI · Reinis Kaudzite · Matiss Kaudzite · Esimene läti romaan · ,,Maamõõtjate ajad" · 1879
eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. 6. Läti eepose eripärast. Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi. Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest
Kaudzite 1879 aastal romaani ,, Maamõõtjate aeg“, talude päriseksostmine, kirjeldas seda protsessi, tolleaegseid ühiskondlike suhteid, (esimene läti keelne). Läti rahvusliku kirjanduse olulisemaks sündmuseks 1880 aastal rahvuseepos ,,Lacplesis“ (Karutapja) Tehis eepos nagu kalevipoeg, polnud otseselt rahva suust kirjapandud, vaid pärimused ja muinasjutud koguti kokku ja koondati selleks eeposeks. Autor oli A. Pumpurs, rõhutas oma elulugudes , oli ta Liivimaa pärisorja poeg, ta ise jõudis ta elus edasi, õppis maamõõtjaks, astus vene armeesse ja tõusis ohvitseri, ei jätnud unarusse läti keelt ja kirjandust, üks oluline läti luuletaja. Tema luule kaks moodi jagati, tema enda luule, romantiline ja päris, teiselt poolt isamaa lüürika, mis oli ka tema oma , kuid motiive armastas ta laenata rahvaluulest, rahvaluule töötlused. Rahvaluule töötlemisel isamaa luuleks seal jõudiski