impulsi millal kasta. Väline ilm ei mõjuta kastmist. 4. Võimalikud lahendite otsimise suunad on visualiseerides, katsetades, mõttetööga, dünaamiliselt 5. Pakutavad lahendusvariandid: 1. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid. Pihustitele annaks kastmiseks märguande andurid. Andurid reageeriks niiskusele, ehk kui oleks väikene niiskuse tase kasvuhoones siis saadaks nad signaali arvutivõrku, kust saadetaks signaal edasi pumpadesse. Pumpade abil jõuaks vesi mööda voolikuid pihustitesse. Andurid asuks nii mullas kui ka õhus. Kuna andureid peaks olema iga 50 ruutmeetri kohta 2, 1 õhus ja teine mullas, siis koguneb neid lõpuks päris palju. Pealegi, kui on istikutega midagi teha vaja, siis võivad andurid ette jääda ja neid tuleks liigutada, hiljem tuleb vaadata et andurid oelks samamoodi tagasi pandud, muidu võivad nad hakata valeinfot andma. 2. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid
Kasutusel on füüsikalised ehk mehaanilised, keemilised ja bioloogilised puhastusmeetodid. Konkreetne puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon neist meetoditest. Mehaaniline puhastus Mehaaniline on vanim puhastusmeetod ning selle protsessi käigus eemaldatakse veest lahustumatud ained. Osakeste eemaldamiseks kasutatakse setitamise või filtreerimise põhimõtet. Võresid, sõelu ja liiva- ning rasvapüüniseid kasutatakse suurimate osakeste eemaldamiseks, et need ei satuks pumpadesse või seadmetesse nende tööd häirima. Võre eemaldab veest kiulised osakesed ja suuremad lisandid. Võre varraste vahe on 3-20 mm ning nende poolt kinni püütud jäätmed pressitakse kokku ning viiakse prügimäele. Tänapäeval kasutatakse juba aereeritud liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse vee kruvitaoline 5 liikumine, mille juures liiv settib liivapüünise põhja. Rasv, kui veest väiksma tihedusega aine kerkib vedeliku pinnale, kust ta kõrvaldatakse kaapmehanismiga
jõudlust ei saa alati viia vastavusse äravooluga. Pumbajaama jõudlust saab reguleerida vaid olemasolevate pumpade töölerakendamise teel erinevates kombinatsioonides. Kui äravoolu suurus ei vasta ühe ega mitme pumba jõudlusele, rakendatakse pumbad tööle periooditi ning nende töö vaheajal kogutakse poldrilt tulev vesi veekogumisbasseini. Veekogumisbassein on ühtlasi settebasseiniks pumbajaama ees: ta hoiab ära kuivendusvõrgust veega kaasa tulnud uhtainete sattumise pumpadesse. Veekogumisbassein rajatakse madalasse kohta pumbajaama ette. Peale selleks kaevatud veekogumisbasseini koguvad vett ka kuivendusvõrgu veejuhtmed. Sobiva asetuse korral koguneb vett ka poldril olevatesse looduslikesse süvendeisse, aukudesse, veekogudesse ja poldrist kõrvale juhitud veejuhtmete sängidesse. Mida suurem on veekogumisbasseini ja teiste selleks otstarbeks kasutatavate süvendite maht, seda vähem pum
ei hanguks. Päevatankis hoitakse kütust 20 kraadi alla diisli tööks etteantud temperatuuri. Pärast setitamist separeeritakse kütus päevatanki. Jäägid separeerimisest pumbatakse suruõhul töötava kolbpumbaga sludge tanki. Päevatankidest juhitakse kütus kütuse etteandesüsteemi. (buusterjaama, mis on pildil). Süsteemi sisenedes läbib kütus kolmikklapi (MDO/HFO), seejärel siseneb kütus pumpadesse. Pumbad pumpavad kütuse läbi filtrite ja kütuse kulumõõtja (flowmeeteri) deaeratsioonipaaki, kus toimub kütusest õhu eemaldamine ja segunemine tagasivoolukütusega. Deaeratsioonipaagist, pumpavad tsirkulatsiooni- pumbad kütuse soojenditesse ja sealt läbi viskosimeetrisse (töötab läbivoolava keskkonna tekitatud vibratsiooni põhimõttel) ning edasi masinate kütusemagistraali. Kahe peamasina jaoks on üks buusterjaam. Ülevoolav kütus
annaabi.ee 
