= = = väändenurk l R kus: varda väändenurk (vaba otsa või ristlõike pöördenurk), [rad]; suhteline nihkedeformatsioon mingis punktis K; pumkti K polaarkoordinaat, [m]; max suhteline nihkedeformatsioon (nihkenurk) varda pinnal (raadiusel R); l väänatud varda pikkus, [m]; R varda raadius, [m]; varda suhteline väändenurk, [rad/m]. Väänatud ümarvarras Ümar-ristlõike väändenurk ja väändepinge
nii ühel või teisel kujul kui ka mistahes muul kujul, mis väljendab sama sõltuvust. 37. Ositi integreerimise valem Olgu meil antud kaks diferentseeruvat funktsiooni u = u( x ) ja v = v ( x ) . Nende funktsioonide korrutise diferentsiaal on: d ( uv ) = udv + vdu . Võttes selle võrduse mõlemalt poolt määramata integraali, saame määramata integraali esimest omadust kasutades, et d ( uv ) = udv + vdu . Pumkti 4.1.1 järelduse 3 põhjal saame viimasest võrduse uv = udv + vdu , millest omakorda valemi udv =uv - vdu , mis kannabki ositi integreerimise valemi nime. Ositi integreerimise valemi rakendamisel kerkib üles kaks põhiprobleemi. Esiteks - milliste funktsioonide korral seda rakendada ja teiseks - mida valida funktsiooniks u
annaabi.ee 
