auto aku on vooluallikana kasutusel vaid siis kui auto mootor ei tööta, sest auto käivitamiselt hakkab ringi käima ka generaator ning viimane võtab sellisel juhul kogu elektrisüsteemi energiaga varustamise enda kanda. Sellest tingituna kustub reeglina ka armatuuris aku pildiga signaallamp. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Enne juhtseadme sisselülitamist on vooluring avatud ning laengute liikumist ei toimu. Juhtseadmesse sisseehitatud lüliti sulgeb vooluringi ning laengud hakkavad energiat transportima tarbijasse ning juhtseade läheb tööle. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib
Elektrivooluks nimetataksegi laengute suunatud liikumist. Vooluringis liikuvateks laenguteks on elektronid. Vooluring on suletud kontuur, millesse kuulub vooluallikas. Autoelektroonikas on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Elektrivool- elektrilaengute suunatud liikumine. Elektrivoolu suunadeks on kokkuleppeliselt loetud positiivsete laengute liikumist. Tegelikkuses selgus, et metallides on liikuvateks laengukandjateks väliskihi elektronid. Positiivn e laeng on aga kindlalt seotud metallidega moodustades kristallvõrke. Teisiti on
tsentrifugaal jõud kuna taldrikud koos trummliga pöörlevad suurel kiirus p = ~ 1000 p/min Vesi ja mehaanilised osakesed omavad suuremat massi ja seetõttu paiskuvad nad kaugemale, kuna kütus on kergema massiga ning seetõttu ei paisku ta nii kaugele vaid hakkab mööda taldrikute vahelisi kanaleite ülemispindu ülespoole liikuma. Peale tulev puhastatud kütus lükkab enda ees oleva kütuse edasi kuni kütust ärapumpava pumbani ning sealt pumbatakse ta kulupaaki. Kuna mehaanilised - ja vee osakesed omavad kütusest erinevat massi, siis nad paisatakse eraldi separaatori taldrkute alumiste pindade vastu, kust nad edasi liiguvad raskefraktsiooni. Vaenmat tüüpi separaatoritel tuli aegajalt trummlit käsitsi pesta (vastavalt kütuse määrdumisastmele). Kui kütust antakse liiga suures koguses peale, siis separaator ei
vähendatakse veeldatud gaasi väljapumpamise kiirust. Aururõhu langemisel alla küllastunud auru rõhku tekib pumbas gaasikork. Lossimise käigus on kompressori abil 42 tanki surutava auru tõttu aur seal pidevalt küllastunud ja kondenseerumine toimub ka pidevalt. Kondenseerumisel vabanev soojus tõstab vedeliku pindmise kihi temperatuuri. Et sooja vedeliku tihedus on väiksem, tekib veeldatud gaasi pinnale umbes 30 cm paksune sooja vedeliku kiht. Kui sooja vedeliku kiht jõuab pumbani, võib selles tekkida gaasikork. Seepärast tuleb jälgida pumpa siseneva vedeliku temperatuuri. Selleks on harilikult tanki monteeritud termomeeter. Selle puudumisel võib mõõta ka tankist väljuva vedeliku temperatuuri lasti torustiku hargmikul. Gaasikorgi vältimiseks juhitakse soojenenud vedelik harilikult kõige väiksemasse ja kõrgemasse tanki, mida tänu tanki survestatusele on kerge teha. Kõrgel asuva väikese tanki kasutamine mainitud otstarbel omab teatud eeliseid:
annaabi.ee 
