Verejooks e. hemorraagia on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse ja väliskeskkonda. Väline verejooks veri väljub nahale või limaskestadele. Sisemine verejooks veri valgub õõneselunditesse e. kehaõõnde veri valgub kudedesse immutades koed verega läbi ja moodustades koesise verevalumi Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. 1
v 300000 Märkus: Arvestades asjaolu, et reeglina jääb Marconi f= = =12500 000 000 Hz=12,5 GHz antenni kasutussagedus alla 2 MHz, on kusagil mingi viga, 2,410-5 kuid ma ei suuda seda leida. Kui näpuga saatja antenni otsast kinni võtta, suureneb vastuvõetava signaali amplituud. Kui võtta kinni vastuvõtja antennist, ilmub ossilloskoobi ekraanile pulsseeriv signaal väga muutuva amplituudiga. Seda seepärast, et inimese talitus on suuresti tingitud elektriimpulssidest, mida vastuvõtja suure hooga kohe mõõtma hakkab. Operatsiooni võimendustegurit muudetakse väljundpinge muutmisega. Mõõdame ostsilloskoobiga funktsioonigeneraatori (FGEN) väljundsignaali. Selleks ühendame juht- mega FGEN ja AI0+ ning AIO- ühendame AIGND. Signaalide kuju on identne, kuid signaali faasis on väike nihe. See on tingitud läbi keskkonna liikuvate
Teadvuseta inimene Vesi lasta välja valguda Stabiilne küliliasend Soojalt kinni katmine Kaela immobiliseerimine Südameseiskus Esmased elustamisvõtted (ABC) Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks Verejooks Võib olla: arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev) kapillarne (immitsev verejooks marrastustest) Või: väline sisemine Sümptomid Pulsseeriv verejuga Pidev verevool Vere oksendamine Vere köhimine Must okse Must väljaheide Verine uriin Hematoom Progresseeruv turse Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine, teadvushäired surm Esmaabi Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side) Jäseme asendi muutmine: tõstmine Jäseme maksimaalne painutus liigesest, kasutatakse arteri vigastusel Puhas side! NB