Pulss Aktiivsel spordiharrastajal on ülekoormuste avastamiseks soovitatav jälgida ja võrrelda puhkeoleku pulsse. Milline aga on normaalne puhkeoleku pulss ehk südame löögisagedus, kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad? Südame löögisagedus ehk pulsisagedus ehk lihtsalt pulss on minuti jooksul tehtud südamelöökide arv ja kuna organism reageerib koormusele muutustega pulsisageduses, on hommikune pulsimõõtmine üks lihtsamaid ületreeningu ennetamise meetodeid. Puhkeoleku pulssi mõõdetakse istudes või lamades olles eelnevalt mõned minutid rahunenud. Seda saab teha leides näpuotstega veresoone tukslemise randmel või kaelal. Vaadates kella loetakse kokku pulsilöögid 20 sekundi jooksul ja korrutatakse tulemus kolmega. Saadud tulemus näitab südamelöökide arvu, mis oli antud tegevuse juures vajalik keha verevarustuse tagamiseks
Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseproblee me. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsuseg a, mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine
annaabi.ee 
