siinuseliselt. Pulssjuhtimisel on pooljuhtlülitite kommuteerimise sagedus kümneid kordi suurem kui plokkjuhtimisel. Pulsilaiusmodulaatori tööpõhimõte on näidatud joonisel 4.38. Väljundpinge kuju, amplituud ja sagedus antakse ette seadepingega Us. Seda pinget võrreldakse kandesagedusgeneraatorist saadava kolmnurkpingega Uk. Pingete võrdluse tulemusena moodustatakse impulsspinge. Et impulsside laius sõltub seadepinge suurusest, nimetatakse seda modulatsiooni põhimõtet pulsilaiusmodulatsiooniks (PLM). Alalisvoolu vahelüliga ja pinge siinusmodulatsiooniga muunduri väljundpinge maksimaal- ja kesk- ja efektiivväärtused on väiksemad kui võrgupingel. Pärast võrgupinge 3~ U1 (kus U1 on faasipinge efektiivväärtus) alaldamist saadakse filtri väljundis alaldatud pinge Ud, mis võrdub võrgu liinipinge amplituudväärtusega ehk U d = 2 , 34 ⋅ U 1 = 540 V. Selle pingega toidetakse pulsilaiusmodulatsiooniga transistorvaheldit. Kui väljundi vahelduvpinge nullpotentsiaaliks
2. VäĮurrdpirrge kuju. arlrplituud ja sagedus atrtakse ette sätte- elrk seadepingega Ę. Sedapinget võr:'eldakse kandesagedusgetreraatorist saadava kolrrrnur'kpingega Uk Pirrgete võr.ciļuse tulenrusena tnoodustatakse pirrgekolnparaatot'i väĮjrrrrdis inrpulsspinge. Et inrpulsside laius sõltub seadepirrge sutu'usest, nimetatakse seda rrrodulatsiootii põhinlõtet Pulsilaiusmodulatsiooniks. Seadepinge anrplituudi ja sageduse muutmisel muutuvad viirnastega võrdeliselt ka filtreeritud väĻurdpinge arnplitr"rud .ja sagedtrs. KolmefaasiIise rräliuridpirtge saatrtiseks tLrleb nruundttri tratrsistore juhtida kolrrre seadepirrgega, mis satrruti rtroodustavad kolrrrefaasiĮise sįisteerrri. Märkigerrr, et tnttunduri pulsimoduleeritucį väĻundpirrge keskväärtus sõltub nii muunduri vahelüļi alalispirrgest Ur], kui ka n-rodulatsioonitegurist (s. o. seadepingest)
on põhjuseks, miks pulsilaiusmodulatsiooni tuntakse kui kandevsagedusega modulatsiooni. Kui u* > uc, on kaks transistori avatud ja ülejäänud kaks suletud. Suhtelise lülituskestuse saab määrata valemist (3.2) ja sulgumise jaoks qvlj = 1 - q . Sõltuvalt seadepinge u* suurusest ja polaarsusest võib suhteline lülituskestus q muutuda nullist üheni. Tulenevalt pingehüppest +Us ja -Us, nimetatakse sellist lülitusviisi bipolaarseks pulsilaiusmodulatsiooniks. Väljundvoolu keskväärtus võib olla positiivne või negatiivne. Võimalik on ka unipolaarne väljundvool. Järgmist avaldist kasutatakse poolperiood-modulatsiooni või signaali põhiharmoonilise korral 1 u* q= 1 + . 2 uc max tsees tvälj
annaabi.ee 
