Sünkroonmootor Tööstuslikud mootorid Ühe- või mitmefaasiline Vinüülplaadi mängijad vahelduvvool Sammmootor Positsioneerimine printerites Alalisvool ja disketilugejates Harjasteta alalisvoolumootor Kõvakettad Elektrisõidukid Alalisvool või Puldiga juhitavad masinad pulsilaiusmodulatsioon Harjastega alalisvoolumootor Mänguasjad Jooksulindid Alalisvool või Autode lisaseadmed pulsilaiusmodulatsioon Väga lihtsad elektrimootorid Sul läheb vaja üht patareid, kruvi, veidi juhet ja üht magnetit. Pane väikese kruvi pea peale väike magnet ning “riputa” need kruvi terava otsaga patarei plusspoolele. Juhtme üks ots ühenda patarei ülemise ehk miinuspoolega ning teine ots pane kõige all rippuva magneti külge
impulss-signaale edastavad andurid. Need on andurid, kus informatsioon kodeeritakse impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt
Jõuseadmete puhul tekivad pidevatoimelisel reguleerimisel alati suured kaod, mistõttu pidevreguleerimist püütakse vältida. Niisugune reguleerimisviis on jäänud kasutusele vaid üksikjuhtudel, nt. vanemat tüüpi alalisvooluajamites, kus mootori ankruahelasse on lülitatud reostaadid. Tänapäeval on energiasäästu saavutamiseks peaaegu kõikides jõuseadmetes hakatud rakendama koormuspinge ja -voolu impulssreguleerimist lüliti abil. Levinum impulssreguleerimise viis on pulsilaiusmodulatsioon (pulse width modulation, PWM), mille puhul on konstantse sisendpinge korral regulaatori väljundpinge keskväärtus võrdeline impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti kommutatsioonisagedus olema küllalt suur. Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega
........ 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4. Konstantse momendi talitlus kuni 87 Hz sageduseni ........................................................ 52 6.5. Pulsilaiusmodulatsioon...................................................................................................... 53 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine .................................................................................. 54 6.7. Mootori koormused ja nende tunnusjooned ...................................................................... 55 6.8. Sagedusmuunduri funktsioonid ......................................................................................... 57 6.8.1
...............................................................................91 3.1. Türistoride juhtahelad...................................................................................................... 91 3.2. Transistoride juhtahelad ................................................................................................ 101 3.3. Plokkjuhtimine ............................................................................................................... 118 3.4. Pulsilaiusmodulatsioon.................................................................................................. 127 3.5. Vektorjuhtimine.............................................................................................................. 134 4. Automaatjuhtimine...................................................................................................139 4.1. Ülekandefunktsioonid ja struktuurskeemid .................................................................... 139 4.2
Jõuseadmete puhul tekivad pidevatoimelisel reguleerimisel alati suured kaod, mistõttu pidevreguleerimist püütakse vältida. Niisugune reguleerimisviis on jäänud kasutusele vaid üksikjuhtudel, nt. vanemat tüüpi alalisvooluajamites, kus mootori ankruahelasse on lülitatud reostaadid. Tänapäeval on energiasäästu saavutamiseks peaaegu kõikides jõuseadmetes hakatud rakendama koormuspinge ja -voolu impulssreguleerimist lüliti abil. Levinum impulssreguleerimise viis on pulsilaiusmodulatsioon (pulse width modulation, PWM), mille puhul on konstantse sisendpinge korral regulaatori väljundpinge keskväärtus võrdeline impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti kommutatsioonisagedus olema küllalt suur. Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega
annaabi.ee 
