Kollektori sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim. Kollektori küljes asub piimakraan, mis sulgeb õhu väljaimemise nisaalusest kambrist. See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2
Kollektori sees on piimakamber, kuhu piimavoolikutes koguneb piim. Kollektori küljes asub piimakraan, mis sulgeb õhu väljaimemise nisaalusest kambrist. See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2
mis sulgeb õhu väljaimemise nisaalusest kambrist. See võimaldab nisakannud lüpsi lõppemisel nisade küljest ära võtta. Kollektori ülaosas on jagaja, mis on ühendatud vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. 54 VEISEKASVATUS Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadi talitlus Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. Need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber
annaabi.ee 
