Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased. Vereringe Kehavereringe: v v p k, kopsuvereringe: p v v k Vatsakeste ja kodade vahel atrioventrikulaarklapid (võimaldab verel liikuda vaid ühes suunas, kojast vatsakesse). Poolkuuklapid lubavad verel liikuda vatsakesest veresoontesse (vasakul aordiklapp, paremal pulmonaalklapp). Südamelihas e müokard. Kontraktsiooniga tekib AP, mis levib mööda rakumembraani ja T-tuubuleid. Ca tungib rakku, reguleeritakse toponiini ja tropomüosiini kaudu. Erutusjuhtesüsteem saab alguse p k seinas paiknevast siinussõlmest. Südametsükkel- kokkutõmme e süstol ja lõõgastumine e diastol. Sümpaatiline ns tõstab südame löögisagedust, müokardi kontraktsioonijõudu. NA ja beeta- retseptorid, Na ja Ca suurenenud tungimine rakku. Paras ns toimib üle uitnärvi Ach ja M-
kuus veeni on kõige paremini nähtavad südame tagumisel poolel. Väljast ümbritseb südant kahelestmeline kelme südamepaun ehk pericardium. Suurema osa südame seinast moodustab südamelihas ehk myocardium. Seestpoolt vooderdab südamelihaskesta südame sisekest ehk endocardium, mis on moodustunud sidekoest ja lameepiteelist. Südames on neli klappi. Kaks on koja-vatsakese ehk atrioventrikulaarklapid, teised kaks klappi vatsakese-veresoone klapid (aordi- ja pulmonaalklapp), paiknevad vatsakeste ja suurte veresoonte, aordi ja kopsutüve vahel. Südame mõlemad pooled kontraheeruvad samaaegselt, kojad vatsakestest veidi varem. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ka regulatsiooniülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Südamelihaskude (müokard) leidub ainult südames. Selle tegevus ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav. Tema rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi
Südame paremat ja vasakut poolt eraldab vahesein. Südamekambrite ja südamesse suubuvate ja väljuvate suurte veresoonte vahel asuvad erineva ehitusega klapid. Südame parema koja ja parema vatsakese vahel asub kolmehõlmaline parema koja- vatsakeseklapp e. trikuspidaalklapp. 34 Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel asub kahehõlmaline vasaku koja- vatsakeseklapp e. mitraalklapp. Parema vatsakese ja kopsuarteri vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp- kopsutüveklapp e. pulmonaalklapp. Vasaku vatsakese ja südamest väljuva aordi vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp aordiklapp. Süda töötab "pumba" põhimõttel. Et "pump" töötaks regulaarselt ja rütmiliselt on südames olemas erutustekke ja erutusjuhte süsteem. Selleks on südames olemas spetsiaalne erilihastik. See koosneb erilise ehitusega lihaskiududest, mis on koondunud sõlmedeks ja kimpudeks ning see juhib erutusi kodade lihastikust vatsakese lihastikku.
voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri. Vasak vatsake pumpab verd keharingesse ehk suurde vereringesse, parem vatsake aga kopsu ehk väikesesse vereringesse. Vere tagasivoolu hoiab ära klapisüsteem. Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmikklapid: paremal kolmehõlmane (trikuspitaalklapp) ja vasakul kahehõlmane (mitraalklapp), klapid on kõõluskeelikute kaudu seotud vatsakeste papillaarlihastega. Aordi või kopsuarteri lähtekohas asuvad poolkuu (tasku) klapid: aordiklapp ja pulmonaalklapp. Kõik klapid asuvad enam-vähem ühes tasapinnas, mida nimetatakse südame klapitasandiks. Suured veenid (ülemine ja alumine õõnesveen, kopsuveenid) suubuvad vastavalt paremasse või vasakusse kotta. Papillaarlihas – hõlmase klapi avamislihas Trikuspidaalklapp – kolmehõlmne klapp parema koja ja parema vatsakese vahel Südamesein Südameseina moodustab spiraalse ülesehitusega südamelihas (müokard). Vasaku vatsakese seina
annaabi.ee 
