On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga" pähe löödud ja nõnda see pill sattuski raekohtu protokolli. Veel XVIII sajandil anti välja määrusi, mis keelasid linnades pulmapidudel mängida torupilli ja kannelt kui talupojapille. Keeld oli muidugi sihitud talupoegadest ja agulirahvast pillimeeste vastu, kes said linna ametnike muusikute teenistusele kardetavaks. Nii kaebas aastal 1722 Tartu linna muusika Georg Selge ühe kodaniku peale, et see on pulma, kus viibinud isegi tsunfti oldermann ja teisi auväärseid kodanikke, söandanud pillimeheks kutsuda kellegi "vääritu" mehe talupojakandlega. Kui kõneleda kandle ergoloogiast, tuleb vahet teha kolme põhitüübi
ülejäänud toite serveerivad kelnerid ja ettekandjad. Toidud on laual vaagnates, tirinates ja muudes serveerimisnõudes. Toitu tõstavad vaagnatelt lauasistujad ise. Teenindajad võivad valada jooke. Kasutatakse pulmalauas, peielauas, gruppide teenindamisel. Külmad toidud on vaagnatega külaliste saabudes laual, soojad toidud tuuakse teenindaja poolt taldrikul või serveeritakse vaagnatelt. Joogid võivad olla laual või serveerivad neid teenindajad. Kasutatakse pulmapidudel, peietel, turismigruppide teenindamisel jne. Taldrikuteenindus - road vormistatakse valmisportsjoniks taldrikule köögis ja kelner serveerib need kliendile paremalt poolt. Eeliseks on, et kelnerid saavad kiirelt teenindada korraga palju kliente ja tööjõukulu on väike. Kasutatakse enamikus restoranides ja rahvarohketel vastuvõttudel. Täisteenindus tähendab, et teenindajad serveerivad kõik joogid ja söögid. Kasutatakse väga pidulikel vastuvõttudel. Serveerimisviisina kasutatakse: