Looduskaitse all olev tammik on vana hiiekoht ja pühapaik. Lisaks iidsusele on tammiku näol tegemist väga liigirikka kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta uurimistöid ja artikleid. Ka praegusel ajal on seal hea käia Jaanitulel või sõpradega mängimas. Peale selle on tammikus võimalik korjata ka palju erinevaid lilli ja käija viinamäe tigusid vaatamas keda juba igalpool ei kohta. On väga hea, et on olemas selline paik nagu Lehmja tammik.
4 Registreeritud abielu Alguses algab kõik sellega,et pruut viiakse juuksurisse ja ilusalongi, hiljem pruut riietub. Peigmees viiakse juuksurisse ja hiljem riietub. Siis viiakse mõlemad eraldi limusiinidega Õnnepaleese kus saab nende abielu kinnitust. Seejärel viiakse läbi tseremoonia koos sõrmustega ja mõlema jah sõnaga. Siis lähevad peigmees ja pruut sama limusiiniga edasi koos teiste pulmalistega auringile ja minnakse Kadrioru parki pildistama ja suundutakse peopaika Lillepaviljoni. Pulma eelarve on 101,000 krooni , 50 000,- säästud ja 51 000,- vanemate toetus. Pulmapidu toimub Lillepaviljonis. Pulmapidu Lillepaviljon on renditud 100'le inimesele. 5 Peomenüü: Eelroog: Mereanni supp Pearoog: Ahjukana apelsinikastmes Magustoit: Tiramisu: 6 Peokava: ' Einestamine ' Pulmaisa võtab sõna
tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi ka kaevul või muul veevõtmiskohal. Igale poole, kuhu noorikut viidi, ja kõigele, mida talle näidati (nt. loomad), pidi minia andeid panema. Andeid pandi ka kohati tarbeesemetele (pada, luud jne.). Kommete erilõik on seotud mõrsja veimevaka toomisega. Kirst veimevakaga kas toodi kaasa koos mõrsjapoolsete pulmalistega niisiis pärast mõrsja lahkumist või saadeti peiu poole enne noorpaari ärasõitu mõrsjakodust. Ka kirst tuli enne teelesaatmist peiupoistel välja lunastada. Kirstu lunastajateks olid isamees peiupoistega või kirstumeestega. Kirstu eest nõuti ,,lukuraha", hõbedat kirstu või ,,laeva" (Lääne-Eestis nimetati kirstu laevaks) parandamiseks jne. Lunastamist saatsid humoorikad dialoogid, laulud ja naljad ,,kauplevate" poolte vahel. Kirstu eest saadud raha kuulus mõrsja emale
sajandi teisel poolel ei kandnud see enam aastasadade tagust pruudi uude koju viimise rituaali. Jäänud oli aga pulmade kõigile teadustamise roll: see oli pulmade osa, mis kõigile näha. 22 Hobustega sõideti pulmas talve ajal, kui teed olid täis tuisanud ja teisiti polnud võimalik. Pulmaliste autodeks olid sel ajal veoautod, bussid tulid 1960-ndatel aastatel. Pruutpaarile katsuti sõiduauto saada, kuid vahel sõitsid nad ka koos teiste pulmalistega veoautos. Noorpaari auto on ikka pidanud teistest erinema ja parem välja nägema. Astast 1962 on kirja pandud, et pruutpaari auto peaks ,,Volga ,,olema. 1970-ndatel aastatel sünnib komme ehtida pruutpaari auto vanikute, mõnel pool lisaks nukkudega. Viimast peeti aga õigustatult venepäraseks ja väga laialt seda omaks ei võetud. Pulmapidu algas tavaliselt kohe peale noorpaari ja pulmaliste pulmamajja saabumist. Kui
annaabi.ee 
