-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures muutub teenistus pingeliseks. KARAKTER-tegelane on praktiliselt ideaalne. Cidi iseloomustab julgus, vaprus ja salakavalus ning enesekindlus. Ta oli ka eeskujulik isa. AUTORI IDEE-autor rõhutab peategelase hoolitsust oma lähedaste eest, kuid ka elumateriaalset külge. TEOSE ÜLESEHITUS-1.pagendus laul. 2.pulmalaua ja 3.Corpese laul. 4.Rüütliluule aeg, koht, teemad, sisu, liigid-10.-12.saj. Lõuna-Pr Provance'i maakond. /Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna. Armastust käsitletakse õisatundega./Rüütliks kujunemine algas juba 7.aastaselt. 7-14paas, majapidamistööd. 14-21paas kannupoiss, võistluskunsti alged, relvade eest hoolitsemine. 21-...paas rüütel
Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna üteldes. Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgneski tanutamisele põlletamine ehk põllelappimine. Pärast põlletamist algas pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus ilmselt viljakus- ja sigivusrituaalide hulka. Tantsitamisel oli esimeseks keegi peigmehepoolsetest sugulastest, kellele pruut pärast kindad kinkis.Kõik, kes pruudiga tantsisid, pidid talle pärast raha peosse panema. Toidulaud Pulmalaua katmisel etendas kollektiivne abistamine tähtsat osa. Selge oli, et ühel talul polnud võimalik kõiki pulmalisi pika aja jookssul sööta ja joota, sellepärast viis iga perekond pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid kaasa. Vallalised toitu ei viinud. Küll aga olid poistel viinad kaasas või viisid nad hulga peale ankru õlut. Varasemal ajal oli leib pulmakoti põhitoiduks, mille suurus sõltus sellest, kui palju inimesi ühest perest pulma läks.
vahukoorega või ujuvad saared (valmistati munavalge vahust). Hommikul anti ka piimaga viljakohvi segu. Ei puudunud ka õlu, mis oli suur meeste ettevõtmine. Seda tehti tublisti rohkem kui igapäev, sest joojaid jätkus küllaga. Pulmadeks telliti laar puskarit, seda siis maitsestati ja tembiti, näiteks kõrvetatud suhkruga. Maapulmades tehti kõik ikka kodus, suhkruga oli tegu, aga pulmadeks ikka hangiti. Kalad ja seened olid pulmalaua jaoks liiga "prostad", igapäevane vaese inimese toit- neid ei pakutud. Põhjuseks võis olla ka see, et ei osatud serveerida. Teistmoodi pidasid setud oma pulmi. Nende pulmad kestsid nädal aega ja sinna viisid pulmalised ise söögi kaasa. Tehti ka leiba ja saia, telliti laar puskarit. Setude pulmadeks suitsetati seakülg, käidi Peipsi äärest kala toomas. Setudel oli kala obligatoorne. Rääbised keedeti kõige täiega (harva võeti sisikond seest välja), soola
annaabi.ee 
