Naised olid Vana- Kreeka ühiskonnas vähetähtsad isikud, nende peamine mõte oli kodus korda hoida ning mehele lapsi sünnitada. Naistel puudus kodakondsus ning iseseisvus, nad allusid kas oma abikaasale või mõnele lähedasele meessoost sugulasele. Isa pani oma tütre mehele vastavale peigmehele, kelle ta ise välja valis. Eriti tavaline oli selline asi aristokraatia ehk kõrgklassi hulgas. Neiu ei pruukinud oma abikaasat enne pulmagi nähagi, rääkimata veel nendevahelise sümpaatia olemasolust. Abielusid sõlmiti seaduslike järglaste saamiseks ning paremate poliitiliste sidemete pärast. Aristokraatide hulgas oli ka tavaline, et mees on 30-40 kuid naine on vaevalt murdeeast väljas. Naiselt nõuti kogu elu ranget monogaamsust, samal ajal kui mehel oli vaba voli pidada armukesi. Meeste ning naiste elud olid suures osas lahus,
Ka naabrimees saatis oma sulase appi. Mari läks Jussi nokkimisega liiale ning teine tahtis endalt juba elugi võtta, kuid Mari palumise peale Juss loobus oma plaanist. Plaaniti koos ühist elugi alustada. XIII Teine laps sündis Eespere, kuna teisi polnud kodus ja laps nii ruttu tuli pidi ta üksi tütrekese vastu võtma. Teinegi oli tütar. Mari lohutas Krõõta, et küll tuleb poegi ka. Mari ja Juss rääkisid oma plaanidest pererahvale ning need olid rõõmuga nõus. Andres lubas pulmagi korraldada. XIV Andres avastas, et tema karjamaa vett täis ning ühiselt ehitatud kraav ka vett täis ja tamm ees. Läks teine naabrimehega rääkima, et too tammi ära lõhuks, aga ei see lõhu. Andres lubas siis ise lõhkuma minna. Kui jõudsid kraavi äärde oli tamm juba lõhutud. Pearu aga ehitas uue ja jäi teist valvama, aga ühel silmapilgul kui ei jälginud lõhkus karja- Mart uuesti tamme ära. Tahtis Pearu küll keretäit anda, aga ei jõudnud järele
annaabi.ee 
