Koloniaalimpeeriumite vastasena soovitas ta Prantsusmaal tungivalt Alzeeriast lahkuda. Samuti vaidles ta vastu vähearenenud riikide finantsabi suurenemisele. 1952. aastal valiti Kennedy Senatisse. Järgmisel aasta abiellus ta Jacqueline Bouvier'iga, kes oli New Yorki finantsisti tütar. Kennedy seljavalud jätkusid ning talle tehti kaks operatsiooni. 1956. aastal kirjutas ta haiglas taastudes raamatu ,,Profiles in Courage", mis hiljem võitis Pulizeri auhinna. Kennedy oli sotsiaalse heaolu ja tsiviilõiguste õigusaktide suur propageerija. Samuti andis ta finantsabi hariduse ja USA immigratsiooniseaduste liberaliseerimise heaks. Presidendikandidatuur 1960. aastal astus Kennedy üles Demokraatliku partei presidendikandidaadina. Ta võitis New Hampshires, Wisconsinis, Indianas, Ohios, Oregonis, Marylandis, Nebraskas ja Lääne-Virginias. Kennedy kandidatuur oli vaidlust tekitav, kuna kunagi polnud presidendiks valitud rooma katoliiklast
Poldek Pfeffenberg, kes koos oma naise Milaga võlgnes oma pääsemise sõjaaegsest surmalaagrist natsipartei liikmest ärimehele, kes oma sõja ajal kogutud varanduse kulutas selleks, et osta priiks üle 1100 juudi. Selle mehe nimi oli Oskar Schindler. Järgnevate nädalate jooksul peatus Keneally Pfeffenbergi ja tema naise kodus ning nende mälestuste ja muu leiduva dokumentatsiooni põhjal ilmus 1982. aastal raamat „Schindleri nimekiri,“ mis tunnistati ka Pulizeri preemia vääriliseks Viis Oscarit võitnud Steven Spielbergi film „Schindleri nimekiri“ baseerub T. Keneally raamatul. Schindler näeb puhkenud Teist maailmasõda kui ülihead võimalust suurt raha teha, kasutades Poolas käivitatud tehastes juutide tasuta tööjõudu. Algul üksnes kasumi peale mõtlevast mehest saab aga sõjakoleduste väldates juutide saatusest sügavalt hooliv inimene, kes otsustab oma isikliku varanduse hinnaga päästa
annaabi.ee 
