Süstemaatilise treeningu asemel tundis ta rohkem huvi tantsukursuste vastu. Sadamas ja mere ääres oli palju põnevat. Kevadtalvel tulid sadamasse hiigelsuured Vene jäälõhkujad Jermak , Svjatogor, Lenin ja Krassin, viimane eestlasest kapteni Karl Jõgiga. Süsi oli kuhjatud majakõrgusesse paarikümne meetri pikkusesse hunnikusse, kust söetolmust mustad madrused seda vitstest korvides jäälõhkuja punkrisse kandsid. Söehunniku kõrval oli puldaniga kaetud nisulade. Sealt kühveldati Ameerika toiduabina saadud nisu labidatega kaubavagunitesse, mis peagi sõitsid Narva poole. Vana Vunts, Pööningupoiss ja teised Jakob Westholm oli lühikest kasvu, ülisirge kehahoiakuga, siilisoenguga mees, keda hüüti tema lühikeste vuntside järgi Vuntsiks. Ta nõudis täpsust, ausust ja karskuse pidamist. Ta järgis vaimseid väärtusi, mis on olnud kompassiks enamiku vestholmlaste eluteel.
Kuidas ja miks? Vihje: suuremale sagedusele vastab kõrgem heli. · Miks vesi pangest välja voolab, aga kummulipööratud lõhnaõli pudelist ei voola? 3.3. Liiklus · Kui auto seisab, siis talle mõjuvad jõud on tasakaalus, st jõudude resultant on null (Newtoni I s.). Pisimgi lüke peaks panema auto liikuma. Aga tegelikult? Vihjed: millised jõud mõjuvad autole? · Õues seisab veoauto, mille koorem on puldaniga kaetud. Puldankate on lõtv ja lontis. Kui sama auto sõidab maanteel, on puldan pingul. Miks? Vihje: Bernoulli seadus. · Sügishommikuti on auto härmas, kuigi maapind ei ole. Miks? Vihje: auto rehvid on halvad soojusjuhid. · Miks silla või elektriliini all ei ole autoraadiot kuulda? · Miks trammil on 1 kontaktjuhe, aga trollil 2? Tramm kasutab teise juhtmena maad. Troll ei saa, sest tal on kummist rehvid. · Läbi tee on kaevatud 1 m laiune kraav