on selleks spetsiaalne kreenisüsteem), ja samuti muuta trimmi vaheldumisi täites vöörpiiki ja ahterpiiki veega; kasutada vabanemiseks jääankruid viies need ahtri suunas ja tarvitades ankru või lastimasinate tõmbejõudu püüda laev vabastada; veidi ootamist sel juhul võib kasuks tulla, kuna laevakere kõrgem temperatuur sulatab jää ja kere vahele libeda veekihi. 5. Laeva liikumine jääs jäämurdja abiga karavanis ja puksiiris. Laeva jäätumine, sellest hoidumine ja võitlus jäätumisega. Jää läbimiseks jäämurdja (JM) abiga moodustatakse mitmest laevast karavan. Karavanid võivad olla liht- ja koondkaravanid (Joon. 11.14 ja 9.15). Esimesel juhul viib üks JM läbi jää mitu laeva. Teisel juhul võtab operatsioonist osa mitu JM, kelledest üks on juhtiv ja teised abifunktsioonidega JM-d, kes juhtiva JM käsul võtavad sisse oma kohad karavanis teostades
plaani. Selle järgi tahuti välja tammepuust päriskaared, mis keskelt tapiga kiilupuu külge ühendati. Valminud kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette puuritud. Väljastpoolt kaeti needid puust punniga. Ka purjed õmmeldi Hiiumaal Õngul, Peedu talus. Vaid mastid ja kajutid lisati hiljem kui laev oli puksiiris Loksale jõudnud. Purjelaevade arv suurenes eriti kiiresti 19 sajandi lõpul:1873 aasta 82 laevalt 313 laevani 1900 aastal. Seega ligi neljakordseks. Arv võis olla suurem. Seoses aurulaevade arvu suurenemisega hakkas vähenema purjelaevade arv. 1914 a.oli Tsaari –Venemaal üle 400-brt. Purjelaevu veel vaid 12.(Huvitav on märkida, et samal ajal oli soomlastel 96 purjelaeva, 10 neist 2000brt.Suurim 2452 brt“ Malborough Hill“ -1916 aastal kuulus Tsaari –Venemaa üheteistkümmnest
annaabi.ee 
