Et hülss oma pesas ie liiguks, siis selleks on korpuses tihvt, mis otsapidi läheb hülssi ja fikseerib selle, hülls on peale selle veel varustatud tugirandiga, mis toetub pumba kerele. Hülsis sees võib olla treitud sooned ja need sooned moodustavad laburenttihendi. Hülsi peale toetub surveklapi sadul. Plunžer alumisse ossa on freesitud plunžerikõrvad ja on need on ühenduses pööratava puksiga. Põõratava puksi keeramisega põõrdub ümber oma telje ka plunžer ja sellega muudame silindrisse antavat kütuse kogust.Kütuse koguse regulleerimine toimub plunžeri ülemises otsas oleva kald väljalõike ja hüllsis oleva kütuse täite – ülevooluava põõrdumisega üksteise suhtes. ( kaldlõige plunžeri ülaosas on sisse freesitud) Plunžeri juhtpind võib olla varustatud
S alusel saab leida lähima lõtku standardtolerantsi T0. Siis istu objektide tolerantsid T0 = TD+Td. Soovitav on arvestada funktsionaalse istuga, st tuleb arvestada kulumisvaruga. Pingu arvutus koostu toimimist arvesse võttes Ping peab olema teatud piirides, et oleks tagatud jõu ülekandmine kuid ei tohi olla põhjustatud liigset deformatsiooni, mis võib purustada detaili või põhjustab väsimust soodustavat mõju (pingekontsentratsiooni). Arvutus õõnesvõllile pressitud puksiga pressistule. Elastsus pindsurve pmin kaudu tekitatud hõõrdejõud on µpminA, kus istupinna suurus A= dl ja µ on hõõrdetegur (mustmetallidel külmpressistul µ=0,08 ja µ=0,14 kuumpressistul). Lubatav arvutuslik nihkejõud istupinnal F=µpminA/SS, kus SS on ohutustegur. Lisaks F2=Fa2+Ft2, kus Fa on telgjõud ja Ft on ringjõud ning on leitav Ft = 2000T/d, kus T on pöördemoment ja istu nimimõõde. Vajalik pindsurve eeltoodud valemist pmin = FSS / µA. Sellest tulenev ping Lame valemist
pedaalivöllist kiiremini, väljub muhv hammaste kaldpin- dade tõukel hambumisest. Pedaalide tagurpidi sõtkumisel liigub muhv vasakule ja hambub pidurihoova puksiga. Puks pöördub koos piduri- hoovaga, mis tõmbab tagaratta piduri trossi ja ratas pidur- datakse. Kettülekanded Kettülekanded koosnevad vedavast ja veetavast ketirattast