poolt kaasa haaratava vee joas; väheneb ka pukseeritava laeva takistus, kuna talle ei mõju puksiiri vindi poolt tagasi heidetav juga; täielikult puudub puksiiritrossi takistus; paraneb karavani kursilpüsivus, mis tuleneb küllalt jäigast ühendusest. Pukserliini arvutusi tuleb sooritada järgmiselt: 1. Määratakse pukseeritava laeva maksimaalne vinditõmme kinnitusotstel või sellega võrdne pukseeriva laeva takistus täiskäigul. 2. Leitakse pukseerivale laevale mõjuv veetakistus erinevate kiiruste juures kasutades mõnda laevateooriast teada olevat meetodit. 3. Samade meetoditega leitakse pukseeritavale laevale mõjuv veetakistus samadel kiirustel, kusjuures võetakse arvesse ka pukseeritava laeva vindi poolt tekitatav takistus. Puksiiritrossi takistus tuleb lisada veetakistusele juhul kui on vaja määrata tõmbe suurust pukseeriva laeva haagil. 4
dünaamiliste koormuste korral. Joon. 17.13. 1- esimese ankru ära andmise koht; 2- liikumine teise ankru ära andmise kohale; 3- teise ankru ära andmise koht; 4- asend, millest edastatakse puksiirtross. Päästev laev läheneb päästetavale ahtriga, annab ära ankru või ankrud (vt Joon 8.13.). Ankrud tagavad pukseerivale laevale tõmbe suuna püsivuse ja aitavad oma ankrupelide tõmbega suurendada pukseeriva laeva haagitõmmet. Ankrupeli tõmbe parimaks ära kasutamiseks peab olema välja lastud maksimaalne ankruketi pikkus. Seda peab arvestama ankrute ära andmisel. Puksiirtrossi edastamine võib osutuda küllalt keeruliseks, kuna tuule või hoovuse suund võib osutuda ebasobivaks. Võimalusel tuleb juht-otsa edasi andmiseks kasutada laeva paati. Joon. 17.14.