pikkune ja 36 m laiune Queen Elizabeth oli 3,65 m pikem kui tema "vanem õde" Queen Mary. Oma 83 673 brutomahuga ületas uus laev Prantsuse Normandie tervelt 250 tonni võrra. Queen Elizabeth võis pardale võtta 2300 reisijat ja 1200 meeskonnaliiget. Laeval oli 14 tekki. Ehkki laeva koguvõimsus ulatus 200 000 hobujõuni, ei jätkunud tal kiirust kohale jõuda. Laeva ohutuks väljasõiduks tuli valida kõrgeima tasemega tõusuaeg. Selleks oli 26. veebruar 1940. Kiiruga halliks võõbatud laev pukseeriti umbes 13 miili kaugusel asuvasse jõesuudmesadamasse. Süvise vähendamiseks olid eemaldatud kõik päästepaadid. 7. märtsil kell kolmveerand viis sildus aurik New Yorgi sadamas kai nr. 90 ääres. otse Queen Maru kõrvale, mis oli saabunud 16 kuud varem. Liinilennukite ajastu saabudes muutus Queen Elizabeth ebarentaabliks, mistõttu ta müüdi USA-le, aga ujuvhotellina kasutamiseks. Ent see algatus ei õigustanud end ning laev läks uuesti müüki. 1968. aastal ostis Hongkongi laevaomanik
Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22. juulil tulistasid Saksa kaatrid Abruka juures kahureist Läti jäämurdjat ,,Lcplsis". See sai vigastada ja pukseeriti Vene traaleri poolt Roomassaare sadamasse. Siin võeti talt maha Mõntu määratud torpeedolast, seejärel lasti otse kai ääres uppuda. Sama aasta sügisel tõsteti ,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11
Scania TD mootor. Aluse veeväljasurve on 130 tonni ning pardale võtab “Iris” kuni 36 reisijat. Ernst Jaakson -35 meetrit pikkune 8 meetrit laiune kolmemastiline mootorpurjekas on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. See väärikas laev ehitati vahetult enne Teist Maailmasõda, aastatel 1937-39 Hiiumaal Õngu küla rannakoplis. Alguses vedas laev Loksalt telliseid Saaremaa randa Jaagurahule ning palke saartelt Tallinna, kuid suurema osa oma noorusest veetis ta välismaal. 1998. a. pukseeriti laev Taanist tagasi Hiiumaale. - Laevameister Peeter Himmist ning sepasellid kutsuti Saaremaalt, sealt toodud ka ehituspuit. Kõigepealt ehitanud meister platvormi, kuhu teinud elusuuruses laeva kaarte plaani. Selle järgi tahuti välja tammepuust päriskaared, mis keskelt tapiga kiilupuu külge ühendati. Valminud kaarestiku ümber hakati aurukastis kuumutatud laudu painutama. Plangud neediti kere külge suurte tsingitud neetidega, mille jaoks oli eelnevalt augud ette puuritud