Kasutusel on mitmed pukseeriva laeva ja pukseeritava objekti vastastikuse paigutamise moodused. Pukseerimine kiiluvees toimub pikkadel ülesõitudel, mille puhul teekond läbib mitmeid meresid ja ookeani. Parras pardasse pukseerimine on kasutusel sadamasiseste pukseerimiste korral ja siis kui kogu operatsioon toimub merelainetuse eest kaitstud vetes. Tõugates pukseeritakse objekte peamiselt jõgedel ja järvedel, kuid viimastel aastakümnetel on levinud ka meredele. Oma iseloomult võivad pukseerimisoperatsioonid olla kavandatud või juhuslikud. Viimasel juhul on see tavaliselt seotud laeva avariiga või ootamatu päästeoperatsiooniga. Pukseerimine puksiiritrossi abil ahtri taga kiiluvees ja ookeanidel. Sellistele pukseerimisoperatsioonidele eelneb väga hoolikas ettevalmistus, mis hõlmab: reisi hüdrometeoroloogilist läbitöötlust, karavani varustamist kõige vajalikuga, seal hulgas põhi- ja varuvahenditega pukseerimiseks koos tehnilise seadmestikuga, ohutus-, side- ja
laeva õgvendamiseks piirduma kreeni mõõduka vähendamisega, et vältida uut lastinihet vastaspardasse võimaliku suurema kreeniga. 4. Tekilasti, näiteks konteinerite, kaotusel ühest pardast on samasugune mõju püstuvusele kui lasti põiknihkel, kui mitte arvestada kerget eelist raskuskeskme alanemise näol. Jääkpüstuvuse hindamise meetod ja kontrolli meetmed on põhimõtteliselt eeltoodutega samad. Pukseerimisoperatsioonid 1. Pukseerimisoperatsioonidega tegeleval laeval peab olema paras püstuvusvaru, et laeva ohtu seadmata vastu panna puksiirtrossi tõmbest tulenevale kreenivale momendile (viide MSC/Circ.884 Juhtnöörid ohutuks avamerepukseerimiseks). 2. Sadama akvatooriumi piires ümberhaalatavatel laevadel võib olla püstuvus väiksem kui meresõiduolukorras. Kui ümberhaalamisel kasutatakse puksiiri, peab puksiiri kapten hoiatatud olema, et ta vähema jõuga tõmbaks või tõukaks. Tuletõrje
annaabi.ee 
