kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski. Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Abruka saarel, Mihkli talumuuseumis Vikil, Metskülas ning Kuusnõmme külas kroonivad uuenduskuuri läbi teinud tuulikud. Tervelt viis tuulikut, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - tegemist on ju nii olulise osaga siinsest kultuurist. 5 Kasutatud kirjandus. 1. http://www.saaremaa.ee/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa 6
toorainest. Neid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad. Pukktuulik oli igal suuremal talul, väiksematel taludel mitmepeale ühine. Enamasti kasutati pukktuulikuid lihtjahu jahvatamiseks. Neid leidus rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Hollandi tuulik on tüvikoonuselise kerega kivist või puidust tuulik, mis erineb pukktuulikust selle poolest, et keeratav on ainult tuuliku pea koos tiibadega, kere aga seisab paigal. Hollandi tuulikud on pukktuulikutest suuremad ja võimsamad, omades ka rohkem korruseid kui kaks. Puidust hollandi tuulikud on kaheksatahulise kerega, kivist tuulikud aga ümarad koonuselised või alt tahulised, ülalt ümarad. Puidust tuulikutel oli ka vertikaalne korrus, mida sai kasutada vankriga sissesõiduks, et viljakotte oleks võimalik kohe vankri pealt üles hiivata. 19. sajandi keskpaigani kuulusid hollandi tuulikud peamiselt mõisatele. Kuid peale 19.sajandi keskpaika said ka talupojad õiguse neid ehitada.
annaabi.ee 
