2. Juhtaiaga vits- ja raammõrrad 3. Vitsteta mõrrad Juhtaiata vitsmõrd kujutab endast võrksilindrit, mis asetatakse püügile külili asendis veekogu põhja. Vitsmõrra üks ots suu on lahti, et kala vabalt sisse pääseks, teine ots lõpeb aga koonusekujulise päraga. Kerelahtihoidmiseks kasutatakse puust või plastikust rõngaid mõrravitsu.Viimaste mõõtmed vähenevad suust pära poole. Mõrra keres on mitu pära poole ahenevat koonust pujust. Esimene pujus on kinnitatud mõrra suurõnga külge. Pujuse telg langeb reeglina kokku mõrra teljega. Vitsmõrrad võib asetada püügile ka jadadena. Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri) Mõrdadel võib olla ka kaks või kolm mõrrakeret. Samuti võib suhteliselt erinev olla kariaia konfiguratsioon. Ka juhtaiaga mõrrad võib püügile asetada jadana, kuid "Püügieeskirjaga" on sel juhul reguleeritud mõrdade vahe jadas.
Kui üks mees oli oma 20 25 hoopi ära põrutanud, vahetati osad." Loomulikult ei suutnud iga kalur muretseda endale sellist kallist (kuid suhteliselt hästitasuvat) püügivahendit nagu bottengarn. 6. Silmutorbik Omapärane mõrralaadn püünis on silmumõd ehk silmutorbik, nüüdisajal kasutatakse seda Eestis ainult Narva jõel. Silmumõrd on tavaliselt 55 60 cm pikkune koonusekujuline püünis, millelon 23- sentimeetrise suuavaga pujus. Kitsamast otsast suletakse püünis harilikult lepapuust prundiga. Silmumõrra valmistamiseks on aegade jooksul kasutatus kuusekoort, männipuust lõhestatud peerge, mis kinnitati kasetohuga, samuti värnitsaga immutatud papiribasid ja muud. Nüüdisajal valmistatakse silmumõrrad enamasti viniplastist. Püügile asetamisel seotakse 50 60 torbikut nööri abil ühise selgnööri külge ( umbes 35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega
annaabi.ee 
