Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu. Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapapiga ja ankurdatakse metallamkrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda. Puitvahelagedes on vaja sageli teha avasid. Tuleb viia läbi lae korstnaid treppe ja muud taolist. Selle juures kasutatakse nn vekseldamist, mille juures kasutatakse kas tappühendust või toekingi. Talad ühendatakse vaheseintel suurte naelte või kobadega. Ka puittalade vahel on võimalik konstruktsioonis on kasutada mitmesuguseid õõnes- ja täisplokke, mille puhul moodustub plokkide ja põranda vahele ruum täidisele. Põrandad Põrandad liigitatakse sageli viimistlusmaterjali järgi:
viimane märgub ja puidus tekib soodne keskkond mädanikseente arenguks. Lisaks on otse liivapadjandile toetatud puittaladega põrand väga tundlik ka hoonet ümbritseva pinnase tõstmise suhtes. Pinnasele toetatud puitpõrand ei ole niiskustehniliselt turvaline lahendus. Seda on juba tõdetud 1942. aasta väljaandes „Elamu soojapidavus“ (Jürgenson 1942). 20. sajandi algul levib laiemalt nn. alttuulutatav põrand. Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk on aidata kaasa helipidavuse saavutamisele, kuid teisest küljest tekitab puittalades pika aja jooksul roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid st. põrand jääb läbivajunud kujusse. Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvill, tselluvill), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet. Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras
annaabi.ee 
