osaliselt säilinud hiljem teise korruse saanud käärkambri katuse varjus. Algsed võlvid on säilinud ainult käärkambris ja kooris. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogsetes ruumides kaminad. Arvatavasti peeti silmas võimalust majutada üle Gotlandi saabuvaid palverändureid. Et kasutada Kaarma kiriku käärkambri teist korrust sõltumatult kirkus toimuvast, ehitati sellele ka omaette sissepääs puittrepiga, mis on rekonstrueeritud viimaste aastate ennistustööde käigus. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Arvatavasti toimus peatselt, pärast kiriku valmimist, katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Võlvid jäidki endisel kujul taastamata, pikemat aega asendas neid puust lagi. Uuesti tulid ehitusmeistrid Kaarmale 1430. aasta paiku. Püstitati praegune 47 meetri kõrgune torn
Akende kohal on stiilsed 15 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 16 (Praust) 12 ehisfrontoonid. Fassaadi kaunistavad stiilsed kvaaderrustikaga dekoreeritud pilastrid, akendel on laiad krohvraamistused. Kuni viimase 2007. aasta tulekahjuni oli teataval määral säilinud ka barokset sisekujundust. Avar puittrepiga vestibüül paiknes keskteljel, selle kohal teisel korrusel oli aiafassaadile avanevate akendega saal. Anfilaadsed ruumid olid osalt keskkoridoriga jagatud. Esindusruumides võis leida geomeetrilise ornamentikaga stukklagesid. Leidus ohtralt meisterlikku tisleritööd, sh orvandimotiividega siseuksed, barokselt madal lambrii jne. Soklikorrus on võlvitud.17 Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, reeglina ümber ehitatult. Mõisal on kaunis tiigiga park.
(Joonis 2.60). Need puittrepid pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei võinud asuda kõrvuti, arvates trepikoja pika seina järgi. Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorruse eluruum pidi olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud. Puidust eluhoonetes lubati ehitada kahe puittrepi asemel üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise 77