optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). „Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit m3 tüvepuitu aastas. Aastail 2001–2007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit m³ aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata“ (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). 6 Raiemahtusid mõjutavad tegurid: Raiemahtusid riigimetsades mõjutab ennekõike Eesti metsapoliitika. „Metsapoliitika aluseks on arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada nii, et muud, sh
Metsasektori konkurentsivõime parandamine. Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit kuupmeetrit tüvepuitu aastas. Aastail 20012007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit kuupmeetrit aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata. Iga kuupmeeter metsasektoris töödeldud kodumaist puitu toob riigikassasse 140 krooni mitmesuguste maksude näol; kodumaise puidu asendamise korral importpuiduga on see näitaja vaid 63 krooni ehk 77 krooni vähem. Lisaks luuakse iga kuupmeetri puidu töötlemisega metsasektoris 540 krooni lisandväärtust, imporditud puidu korral on see näitaja 18% madalam. Eesti metsadest varutud
annaabi.ee 
