ehitise vormi sobivust maastikku. NSVL Arhitekr(19171940 Venemaa) 19201925: ASNOVA(assotsiatsija novqh arhrov: vorm ja ruum) ja OSA(objedinenije sovremen. arhrov:lihtsus, lahenduse selgus ja standardiseerimine). Ehitusnäited:Rahvaste ühenduse tempel, Lenini nimi Raamatukogu. Arhitektuur pärast II maailmasõda: brutalismi(50ndail aastail) iseloomustavad: 1)kontrastsed ühendused fassaadidel 2)massiivsed ilma krohvita talad, tellisseinad 3)betoonpindade jäme faktuur, puitraketis 4)armotsement(itaalia). Ehitusnäited: Torino näitusehallid, Paberivabrik Mantuas, Guggenheimi muuseum. Tehnitsism (ilmus 70ndail aastail): olulised on tehnilised seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj. arhitektuur: historitsism (18571920): kõige enam esineb sel perioodil romaani ja gooti arhitektuurist laenatud vorme
Betoonitööd 17 2.3.3. BETOONISEGU PAIGALDAMINE 1 . E T T E V A L M I S T U S Enne betoneerimise algust tuleb: • koostada varjatud tööde aktid; • raketis tuleb üle vaadata ja puhastada; tuleb veenduda, et raketisest oleks eemaldatud praht, lumi, jää ja veeloigud; puitraketis niisutada, et praod turduksid ega imaks betoonisegust vett välja; teised raketised määrida; • kontrollida, et töövuugid oleksid puhtad, ilma tsemendipiimata ja betooni pind niisutatud kuni märgumiseni. Töövuugi pinna temperatuur peaks betoonimisel olema üle 00C. • Seinte ja postide raketise põhja laotada tsementmördi (1:3) kiht paksusega 10 – 20cm, parema nakke saavutamiseks.
Looduskive asemel võib kivikbetoonis kasutada lammutatud tellismüüri tükke, kui müüritise ettenähtud tugevus on garanteeritud ja vundamendid või keldriseinad asuvad kuivas pinnases. Samadel tingimustel võib betoonisegus kasutada telliskillustiku. Betoonkonstruktsioonide tükke tohib kasutada ka niiskes pinnases. Kivikbetoonseina või vundamendipaksus peab olema vähemalt 40 cm. Kivikbetoonseina või vundamendi ehitamiseks tuleb teha puitraketis 2,5 cm paksustest laudadest. Raketise külglaudised koosnevad 60...70 cm laiustest kilpidest, mis kinnitatakse püstribide külge. Kilbilauad ühendatakse kilbipõõnadega, kusjuures viimaste vahekauguseks võetakse keskmiselt 1,0 m. Selleks et külglaudised kivikbetooniga täitmisel laiali ei vajuks, seotakse nad omavahel Pingutustraatidega kokku. Traatide vahekauguseks püstsuunas tuleb võtta 60...80 cm olenevalt ribide mõõtmetest. Ribide ristlõige on 4..